Kuidas ma olen õppinud armastama

Kas armastamist on võimalik õppida või tuleb loota vaid loteriivõidule, mille peaauhinnaks on „see õige“? Mu teraapiakliendid on nõutud ja ootavad, et mina neile ütleks, mida nad peaksid oma suhtega peale hakkama: kas nad peaksid end kokku võtma, veel ja veel proovima või pingutamast loobuma ja endale tunnistama, et seekord tõesti ei õnnestunud? Ma ei oska vastata. Ma usun, et lähisuhe on üks neist eluvaldkondadest, kus kiirustades tehtud otsused on kurjast. Suhte nimel tasub kindlasti tööd teha! Samas aga olen omal nahal kogenud ja kõrvalt näinud suhteid, mis kestavad ja kestavad, aga kus lootust tegelikult pole.

Loe lisaks

Ole endale sõber!

Inimene püüdleb ikka kõrgema enesehinnangu poole. Teraapiaski on see vaieldamatult teema number üks. Kuid mõni aeg tagasi kirjutas Tartu Ülikooli psühholoogiamagister Kerttu Mäger, et enesehinnangu upitamine on libe tee, sest kõrge enesehinnang võib olla seotud ka paljude negatiivsete teguritega nagu isekus, nartsissism ja enesepettus. Mäger soovitab inimestel hoopis iseendale sõber olla. Hea soovitus! Aga kuidas olla endale sõber?

Loe lisaks

Tunded, mis teevad elusamaks

On kolm erilist tunnet, mis raputavad ja tungivad sügavale kontidesse, puhastavad keha ja tervendavad hinge: ülevus, pühadus ja aukartus. Kui peatume ja lubame endal aeg-ajalt neid tugevaid tundeid tõeliselt kogeda, käime läbi justkui puhastustulest – vabaneme ebavajalikust ja samal ajal teeme enda sees ruumi uuele ja ilusale. Oma sisemisi sügavaid tundeväravaid avades saavutame parema ühenduse iseendaga ja saame olla osaduses sellega, mis on meist suurem. See aitab olla elusam.


Loe lisaks

Kriitika mürgitab meelt

Mõtisklen viimasel ajal palju kriitika üle. Ma ei pea silmas kirjandus- ja kunstiteoste kohta käivat arvustust või analüüsiks ja kaalutletud otsuste vastuvõtmiseks vajalikku kriitilist mõtlemist, vaid üksteise vigade ja vajakajäämiste armutut esiletoomist igapäevases elus. Kui vaadata uudiseid või lugeda internetifoorumeid, tundub, et kritiseerimises oleme me mihklid. See on miski, milleks ei pea eriliselt pingutama. See lihtsalt tuleb enamikul meist väga hästi välja! Ikka leidub ju midagi, millele näpuga näidata või kedagi, kelle kallal hambaid teritada.

Loe lisaks

Vaikusepäev ja milliseid mõtteid see kaasa tõi

Tundsin täna suurt väsimust suhtlemisest. Lugesin õhtul pärast tööd budistliku nunna Kankyo Tannieri raamatut „Vaikuseravi“ ja minus küpses otsus teha üks päev täiesti kõne- ja meediavaba. Televiisor, raadio ja arvuti on kinni, mobiiltelefon on välja lülitatud, kedagi jutule ei võta ja ise ühendust ei otsi. Raamatu lugemine on lubatud. Tegelikult on paljud asjad lubatud: hommikuvõimlemine, hingamisharjutused, mediteerimine, hea söögi nautimine, koristamine, jalutamine, logelemine jne. Eesmärk ei ole elust põgeneda, vaid, vastupidi, olla tõeliselt Elu sees, kuulata, märgata ja osa saada. Või nagu ütleb Norra maadeavastaja, mägironija ja kirjanik Erling Kagge ("Vaikus müraajastul"): "Maailmast irdumine ei tähenda ümbrusele selja keeramist, vaid vastupidi; maailma nägemist selgemini, püsimist kursil ja püüdu armastada elu".
Loe lisaks

Ma pean oma tahtmise saama!

Viimasel ajal taban end sageli hüüatamas: „Kuidas on see ometi võimalik?!“ Vahel on mu hüüatus kantud rõõmsast üllatusest, kuid enamasti on selles siiski tubli annus nördimust: asjad peaksid olema teisiti (nagu mina ette kujutan), inimesed peaksid käituma paremini (et mina saaksin end hästi tunda). Budism räägib sellest, et elu on kannatus. Miks? Sest me ei aktsepteeri elu niisugusena, nagu see on. Meil on väga keeruline leppida asjaoluga, et olukorrad ei ole sellised, nagu meie tahame, et teised inimesed ei käitu nii, nagu ootame. See paneb meid olukordi ja inimesi muutma, kõike enda ümber kontrollima, nõudma ja võitlema.

Loe lisaks

Kui siht on kadunud

Küll on kerge elada, kui südant täidab elevus ja rõõm. On tunne, et jõudu jätkub kõigeks – võimalikuks ja võimatuks. Ideid ja lahendusi aina tuleb, abivalmid inimesed on õigel ajal õiges kohas. Nii on väga lihtne millega tahes hakkama saada, kõik sujub iseenesest. Sa ei pea endalt küsima, kas see, millega tegeled – näiteks su igapäevane töö –, ikka on sinu jaoks õige. Muidugi on! Aga siis tuleb periood, mil sära kustub. Lihtsalt pole motivatsiooni, ei jaksa või ei taha. Mida siis teha?
Loe lisaks

Isa on tähtis

Laps armastab mõlemat oma vanemat võrdselt, ta on ustav nii emale kui isale. Lapse jaoks moodustavad ema ja isa ühtse terviku, kõige tähtsama osa lapsest endast. Inimene, kes on olnud sunnitud oma isa eemale tõrjuma või talle selja pöörama, maadleb kogu elu madala enesehinnangu ja ebapiisava elujõuga.

Loe lisaks

2018: tulgu, nagu tuleb!

Aasta lõpuni on loetud päevad. Käes on aeg seada uueks, 2018-ndaks eesmärgid ja soovida oma soovid. Armas jumal, palun tee nii, et järgmine aasta… Mul pole õrna aimu, mida ma järgmiselt aastalt ootan. Midagi suurt ei oska oodata ja väikesed asjad on nii argised, et nende pärast ei tasu pead vaevata. Need kas tulevad või ei tule – elama jään ja hakkama saan igal juhul.

Loe lisaks

Konfiktis toimetuleku reeglid

Konfliktid on osa elust. Möödarääkimised, vastasseisud ja vaidlused kuuluvad igasse suhtesse, ka kõige harmoonilisemasse, sest inimestena oleme erinevad. Probleemiks muutub konflikt siis, kui see jääb vinduma, kui pinge imbub partnerite kõikidesse mõtetesse ja tegudesse ning võimuvõitlus hävitab lõpuks läheduse.
Loe lisaks

Luba enesel leinata!

Surm on elu paratamatu osa. Meie esivanemad austasid Surma ja suhtlesid surnute hingedega, meie aga elame kultuuris, kus surmast ei räägita. Me ei oska enda jaoks seletada, mida surm tähendab ja mida ta meiega teeb. Ma ei pea siin silmas ainult lähedase inimese surma, mis on kaotustest rängim, vaid mis tahes suhte või vahekorra katkemist: abielulahutus, sõprussuhte lagunemine, kallitest inimestest kaugele kolimine, unistuse purunemine. Iga säärane kaotus on omamoodi surm, millega käib kaasas lein. Iga kaotus sunnib meid iseenda ja elu peale uue pilguga vaatama.

Loe lisaks

Mehe valikud

Vaimne areng, enesesse süüvimine, oma unistuste ja valupunktide uurimine koguvad aina enam populaarsust. Ja miks ka mitte? See kõik aitab meil end hästi tunda ja elu üle rõõmustada. Vaieldamatult on naised selles valdkonnas aktiivsemad, kuid terapeudina näen, et mehedki on rahulolematud ning tunnevad palju rohkem valu, kui välja näitavad. 

Loe lisaks

Harjuta oma meel ärksaks!

Viimasel kümnendil räägitakse palju ka Eestis ärksusest ehk oskusest elada teadlikult, avatult ja kohal olles. See tähendab, et oleme igal hetkel teadlikud oma mõtetest, reaktsioonidest ja liigutustest, kõigest, mis toimub meie sees ja meie ümber. Me ei söösta arutult läbi elu, vaid osaleme selles, jaksame tähele panna, vastu võtta ja tänulik olla. 

Loe lisaks

Aita mul armastada elu

Abielu – see sulnis muinasjutt! Me tõotame, et jääme igavesti kokku, sest armastame teineteist rohkem kui midagi muud siin ilmas. Lubame olla koos heas ja halvas, rikkuses ja vaesuses, lubame teineteisest hoolida ja suhte nimel pingutada. „Tõotused, et me kaks jääme igavesti kokku/naiselt, kes mind armastab ja keda mina armastan/rohkem kui oma elu. Oo, seda vannet andes/ohverdan rõõmsal meelel kõik sinu eest,“ kõlab tuttavlik lubadus Walt Whitmani poeemist „Tulvavad valujõed“.
Loe lisaks

Meditatsioon ja aju

Uurimusi meditatsiooni mõjust ajule on koostatud juba pikki aastaid ning viimasel ajal avaldatakse pea iga nädal mõni teadustöö, mis ilmestab mõnd meditatsioonist saadavat hüve. Õigupoolest küll on need hüved teada-tuntud juba iidsetest aegadest peale, kuid lõpuks on õnnestunud neid ka resonantsuuringute (MRI) või elektroentsefalograafia (EEG) abil tõestada.
Loe lisaks

Süda ootab meilt vaprust

Mida aeg edasi, seda enam ma mõtlen sellele, kui palju nõuab elamine vaprust – vastu astumist hirmutavatele asjadele hoolimata sellest, et süda väriseb ja mõistus käsib asja pooleli jätta.

Loe lisaks

Kõik on hästi

„Kuidas leida üles usk sellesse, et maailmakõiksus on heatahtlik?“ küsib psühhoterapeut ja kirjanik Tommy Hellsten oma viimases raamatus „Võidujooks ajaga“. „Kui maailmakõiksus on heatahtlik, on mul kõik asjad alati hästi. Hästi sellest hoolimata, et mul tuleb ette nii raskusi kui kannatusi.“ Oh, oleks see vast elu!

Loe lisaks

Elamine rõõmus

Kujutle, et sa ärkad igal hommikul rõõmsa tujuga ja oled valdava osa päevast energiline ja teotahteline. Kujutle, et tuled rahuliku meelega välja kui tahes keerulistest saatuselöökidest, su südames on rõõm ja sa tunned end vabana. Eks ole ahvatlev mõte? On see võimalik? Jah, on. Siin polegi vaja muud, kui sellise elu kasuks otsustada.

Loe lisaks

Päevad täis inspiratsiooni

Juba mõnda aega tunnen, et kuskil sees kõditab miski. See annab märku, et uus ja põnev on mu ellu tulemas. Uus idee seoses koolitamise või kirjutamisega, huvitav koostööpakkumine või lihtsalt mõni meelihaarav harrastus... Põnev! Püüan olla tähelepanelik, et ma elu poolt mulle saadetud kingitust maha ei magaks.

Loe lisaks

Kui ärevus matab enda alla

„Süda puperdab, hingata on raske, rinnus on justkui kivikamakas. See ei saa muu olla kui infarkt. Appi! Ma vajan otsekohe kiirabi!“ Kindlasti on niisuguse enesetundega arukas lasta oma tervist kontrollida, et välistada südame- ja kilpnäärmehaigused, kuid sageli pole probleem sugugi kehvas tervises, vaid tegu on hoopis ärevushäirega.

Loe lisaks

Kohalejäämine nõuab vaprust

„Appi! Ma tahan siit ära! Jälle ta karjub. Jälle ta valab pisaraid. Miks ei võiks ta ometi vait jääda? Miks ei võiks ta lihtsalt maa alla vajuda? Armas jumal, anna mulle elu, millest ma olen unistanud!“ Käib verine võitlus partneriga, aga selle varjus toimub sama visa võitlus inimese enda sees. Tahaks head suhet, tahaks rahulikku elu, lõppude lõpuks tahaks armastada ja õnnelik olla, aga kõik läheb ikka nii nagu alati – arusaamatus toob tüli, mis kasvab veriseks võitluseks või närvesöövaks vaikimiseks. Mida teha? Pingutada või käega lüüa ja masendunult alla vanduda? Peab ju olema mingi tervem viis konfliktiga toimetulekuks?

Loe lisaks

Rahulik ja vaba

Maailm on rahutu, heitlik ja kohati täiesti hullumeelne. Parim, mida inimene saab terve mõistuse juurde jäämiseks teha, on püüelda meelerahu ja sisemise vabaduse poole. Mulle tundub, et kõige töötavam viis selle saavutamiseks on meditatsioon. Sa tõmbud välisest maailmast kõrvale, leiad vaikse koha, lülitad välja arvuti ja telefoni, sulged silmad ja sukeldud oma sisemaailma. Oh, lõpuks ometi õnnis rahu! Kas ikka on?

Loe lisaks

2017: värve ja värskust uude aastasse

Istusime elukaaslase 10-aastase tütrega õhtusöögi lauas, kui ta südamest ohkas, et ei jõua eesseisvat suusareisi kuidagi ära oodata. Aeg liigub 10-aastase jaoks häbematult aeglaselt, see peaaegu seisab paigal. Aga need, kel on käes elu teine pool, teavad, et aeg ongi häbematu, sest ta tormab nagu kurjast vaimust vaevatud. Alles me koostasime 2015. aasta jõulumenüüd ja nüüd on mu ees seesama ülesanne, aga menüü peal on kirjas 2016. Vahepeal on 365 päeva kuhugi kadunud?!

Loe lisaks

Andestamine on tugevate eesõigus

Andestamine on tugevate inimeste tunnus, nõrkadele käib see üle jõu. Selline mõttetera jääb mulle teemakohaseid materjale uurides ikka ja jälle silma. Andestamisest räägitakse ja kirjutatakse väga palju – see ravib hingehaavad, hoiab ära südamehaigused ning aitab suhteid siluda. Tuntud soome psühhoterapeut ja kirjanik Tommy Hellsten ütleb: „Andeksandmine teeb mõlemale poolele head, see parandab nii hinge kui ihu. See lähendab inimesi ja edendab nende armastust. See annab meile ikka ja jälle uue võimaluse.“

Loe lisaks

Võimatu saab võimalikuks

„Ei ole mõtet proovida,“ ütles Alice, „võimatuid asju ei saa uskuda.“ „Sa oled lihtsalt vähe harjutanud,“ ohkas Kuninganna. „Kui mina olin sinuvanune, harjutasin ma iga päev vähemalt pool tundi. Jaa, mõnikord õnnestus mul enne hommikusööki uskuda koguni kuut võimatut asja!“*
Mis on sinu jaoks täna võimatu? Millega sa mingil juhul hakkama ei saa, pole mõtet proovidagi?

Loe lisaks

Et tunneksid end hästi

Iga päev on täis võimalusi. Igal hommikul on võimalik vaadata oma elule uue pilguga ja otsustada uue suuna kasuks. Võib-olla oled sinagi selleks, et oma elu paremaks muuta, lugenud läbi suurel hulgal eneseabiraamatuid, osalenud kursustel ja kuulanud sõprade kogemusi. Aga millegipärast läheb sageli ikkagi nii, et, kõik, mille oled parema elu nimel eesmärgiks seadnud, mida oled proovinud või praktiseerinud, vajub mõne aja pärast unustuse hõlma.

Loe lisaks

Kõige olulisem on ausus enda vastu

Siin on minu ettevõtjaks hakkamise lugu. Aga mitte ainult, sest säärased suured muutused elus ei tähenda üksnes muutust töös, vaid ka väärtustes ja üldises elufilosoofias. See intervjuu on omamoodi järjeks mu enda 2011. aastal kirjutatud loole „Keskeakriis! Minu uus ja parem elu“. Loodan, et saad siit mõtlemisainet ning otsustamiseks ja edasiliikmiseks innustust.

Loe lisaks

Südames tänulik

Tänulikkus on armastuse kõrval üks kõige kõrgema vibratsiooniga emotsioone, mis puhastab ja tervendab meie meelt ja keha. Kui lähened igale eluolukorrale avatud ja tänuliku südamega, saad tunda rahulolu ja rõõmu ning suhtuda häirimatu rahuga elu kõikidesse karidesse. Kuid millegipärast on loodus loonud meid nii, et meie mõistus on häälestatud tundma kaotust teravamalt kui võitu, keskenduma rohkem negatiivsele kui positiivsele ning mäletama pigem halba kui head. Kes on kogenud depressiooni, see teab, kui keeruline on näha head seal, kus kõik tundub must ja mõttetu. Mille eest on siin tänulik olla?!

Loe lisaks

Vabasta oma elu loitsu alt!

Kohe, kui väike inimene rääkima õpib, hakkab ta kokku panema minapilti ehk lugu iseendast: oma kehast, iseloomuomadustest, oskustest ja võimetest. Sellest loost saab tema isiksus, kes talle peeglist vastu vaatab ja keda ta maailmale näitab. Kuid võib juhtuda, et paneme selle looga oma elule loitsu peale.

Loe lisaks

Jooga teeb meist paremad armastajad

Armastusest on aegade jooksul väga palju räägitud, raamatuid kirjutatud ja filme loodud. Ma usun, et meie elu kõige olulisem ülesanne ongi õppida armastama. „Sest kas see pole siis nii: kui sa oskad õieti armastada, kui sa oled selles oskuses vaba ega karda enam midagi, siis mida veel? Kas see polegi siis kogu maailma tarkus?“ küsib ka Tõnu Õnnepalu „Paradiisis“. Uurime, kuidas saab jooga meid siin aidata.

Loe lisaks

Õieilu-õievalu

Igal kevadel ootan, et puud läheksid lehte. Kui see lõpuks juhtub (hoolimata ootusest tavaliselt ikkagi üleöö ja ootamatult), siis olen kurb, sest sellega on pikk samm suvele lähemale astutud. Nii kaua, kui puud on raagus, on veel lootust: suvi on kaugel, päike ja puhkus on ees... Aga koos lehtedega ja veel enam koos õitega on suvi peaaegu käes ja see tähendab, et magusast suve ootusest on saanud suvi ise ja miski on jälle jäädavalt möödas. Ükskõik, kui palju ma endale kordan, et elu ongi selline, et kõik möödub ja tähtis on olla hetkes, mitte unistada või kahju tunda, olen igal kevadel mööda kastani- ja sireliõites kodutänavat kõndides ikkagi kurb.

Loe lisaks

Kevadväsimuse kütkes

Kevadväsimus on üks kummaline nähtus. Loodus tärkab ja õilmitseb, päike särab ja õhk on täis uue ootust, kuid inimesed tunnevad end väsinult ja tülpinult. Kurnatust ja stressi leevendavate ravimite müüginumbrid apteekides kasvavad iga kevadega. Miks küll?

Loe lisaks

Süda teab

Ma usun, et iga inimene tahab liikuda oma elus rohkema armastuse poole. Armastus on justkui orientiir või maamärk, mis aitab meil valida enda jaoks õige suuna ja õigel rajal ka püsida. Ka siis, kui püüdleme rikkuse, võimu või saavutuste poole, on ikkagi just armastus valikute tegemisel peamiseks motivaatoriks. Aga kuidas me teame, kas olukorrad, millest end leiame, või inimesed, kellega kohtume, toovad meile ikka rohkem armastust? Süda teab. Süda tunneb eksimatult ära selle, mis aitab meil liikuda armastuse poole.

Loe lisaks

Ennast ja Jumalat otsimas

Dom Inácio de Loyola casa hall Abadianias on igas vanuses ja erinevast rahvusest inimesi puupüsti täis. Suur osa istub suletud silmi ja pomiseb palvet, mõni sõrmitseb palvehelmeid, mõni mudib nutust märga taskurätti. Inimesed ootavad oma järjekorda, et astuda maailma kõige võimsama elava meediumi João de Deus ette, et leida leevendust oma hinge- või tervisehädadele.

Loe lisaks

Mis kahandab lapse enesehinnangut

Kõik inimesed alustavad oma elu sama suure potentsiaaliga heaks enesehinnanguks. Ükski väikelaps ei mõtle endast negatiivselt ega saboteeri end epiteetidega nagu „saamatu“, „rumal“, „kõlupea“. Vastupidi, ta peab end maailma nabaks, kelle olemasolu üle tuleks kõigil ümbritsevail südamest rõõmustada. Lapsel on loomulik kalduvus end iseendaks olemise pärast hästi tunda. Paraku muutub olukord juba enne kooli algust. Laps õpib teistele meeldima, oma soove ja vajadusi maha suruma ning ennast materdama.  
Loe lisaks

Elu puudutus

„Käisin eile selgeltnägija juures,“ lausub teraapiaklient Pille. „Ta ütles mulle, et minu ülesanne siin elus on olla teistele inimestele teenäitaja.“ Uurin, mida see naise jaoks tähendab – olla teenäitaja. „Ma ei tea, aga see on mulle karmaga ette nähtud,“ teatab Pille veendunult. Ja nii käibki ta ühe nõustaja juurest teise juurde, ühelt kursuselt teisele ega leia kuidagi asu: tahaks tõrvikuna põleda ja kõigile teed valgustada, kuid jaksu pole. Ausalt öeldes ei ole ka täpset ettekujutust, millest alustada või mida üldse selle ülesande täitmiseks ette võtta.


Loe lisaks

Vaikuse varjus

Seisan Dom Inácio de Loyola casa hallis järjekorras, et pääseda maailma kõige võimsama elava meediumi João de Deus, eestikeeli Jumala Johannes (kodanikunimega João Teixeira de Faria) vastuvõturuumi ja võtta sisse koht mediteerijate seas. Meedium João de Deus on vaimolendite (siin nimetatakse neid entities) abil Brasiilias Abadiania linnas juba neli aastakümmet viinud läbi tuimestuseta ja veretuid füüsilisi lõikusi ning silmale nähtamatuid spirituaalseid operatsioone.
Loe lisaks

Vaid vaikuses saab puudutada hinge

Kui Sensa peatoimetaja Merit Raju palus mul avada Sensa lugejate filmiõhtu ("Marie lugu") ja rääkida vaikusest, siis ma pikalt mõtlema ei pidanud. Vaikus on minu jaoks tähtis. Pealegi mulle tundub, et vaikus, endaga ja endas olemine võiksid olla kogu jõulukuu märksõnad.

Loe lisaks

Salapaik südames

Küllap on igal inimesel olnud lapsepõlves mingi salakoht, olgu selleks onn puu otsas, puuriidatagune või trepialune. See on koht, kus laps on saanud end hästi ja kindlalt tunda, lubanud unistustel lennata. Kes on lugenud Mira Lobe „Vanaema õunapuu otsas“, see teab, millest ma räägin. „Niisiis juhtuski, et Andi nüüd õhtupoolikul üksipäini õunapuu otsas istus. Tal oli kena olemine seal üleval oma rohelises peidukohas – kena ja praktiline.“ See on koht, kus kõik on võimalik!
Loe lisaks

Rännakule hirmu seltsis

Kui sa lood midagi – kirjutad raamatut, pead blogi, teed lilleseadeid või kood salle-mütse – ja plaanid seda teistelegi lugemiseks-vaatamiseks-ostmiseks pakkuda, siis on sulle tuttav teatud sorti hirm, mis loometööga kaasas käib. Mis siis, kui see, mis ma olen valmis teinud, ei meeldi inimestele? Mis siis, kui nad naeravad mu välja? Või lihtsalt ignoreerivad? Äkki olen liiga avameelne/naiivne/edev? Võib-olla ei oska ma end arusaadavalt väljendada? On mul üldse midagi huvitavat pakkuda?
Loe lisaks

Parima päeva rütmis

„Sinu parima päeva loomine on su enda kätes,“ on üks lootusrikas ütlemine. Ma polegi vist kunagi mõelnud, millest minu parim päev koosneb või mis annab mulle tunde, et nüüd on see päev käes! Mis küll paneks mind Betti Alveri moodi imestama: „Miks, algav päev, on argipäev su nimeks? / Ma kuulutan su sekundid kõik imeks / täis iluehmatust ka täna hommikul.“
Loe lisaks

Mediteerimise kasust

Arvukad psühholoogilised uurimused on näidanud, et inimesed, kes regulaarselt mediteerivad, on keskmiselt õnnelikumad ja eluga rohkem rahul. Juba sellest üksi ju piisaks, et mediteerimisega algust teha, kuid vaatame siiski meditatsiooni kasu pisut lähemalt. Olen siia kogunud minu jaoks olulised ja omal nahal äratuntud hüved.
Loe lisaks

Otsustamise keerukusest

Elu on täis otsuseid, nende hulgas suuri ja põhimõttelisi: kas abielluda või jääda üksikuks, kolida välismaale või elada ja töötada kodumaal, jätkata senist palgatöötaja karjääri või luua midagi päris oma. Selliste suurte ja tähtsate otsuste puhul on vaja võtta endale aega ja hoolega järele mõelda. Samas on otsuseid, mis tuleb vastu võtta jooksvalt ja pikemalt mõtlemata: mida süüa, mida selga panna, millist teed pidi tööle sõita.
Loe lisaks

Tants usalduse ja hirmu vahel

Meie elu on seotud lugematute sidemetega. Näiliselt oleme vabad – teeme ise oma otsused ja valime rajad, aga sügaval sisemuses oleme mässitud harjumustesse ja põhimõtetesse. Meil on hirm lasta lahti olnust-olulisest ja nii tassimegi kogu seda koormat endaga kaasas ise samas imestades, miks puudub elust kergus ja rõõm. Lugesin ühest taoismi raamatust, et elu on tants usalduse ja hirmu vahel. Me kas usaldame, lastes lahti vanast ja uskudes tulevikult parimat, või takerdume hirmu kammitsaisse.

Loe lisaks

Elu toob head

Mõistulugude raamatus „Kuldsed lood“ väljendab õpilane kahetsust: „Räägitakse, et elu pärast surma pole olemas. Kas see pole kohutav – surra ja mitte kunagi enam näha, kuulda, armastada ja rõõmustada?” „Sa leiad, et see on kohutav,“ küsib Meister „aga enamik inimesi elab just nii juba enne surma?“

Loe lisaks

Ma näen sind

Elukaaslase tütar käib kahe vanema vahet – elab nädal meie juures ja nädal ema juures. Kui ta reede õhtul järjekordselt koti pakkis ja uksest väljus, et ema juurde sõita, muutus elukaaslane tõsiseks ja sõnaahtraks. „Maja on nii vaikne. Kõik on nii tühi,“ ohkas ta kurvalt. Tundsin, kuidas rinnus torkas: kõik on tühi? kas minust ei piisa?! Mina, mina, mina! See oli hetk, mil oleks tulnud öelda, häälega või vähemalt endamisi: „Ma näen sind. Ma näen su kurbust ja hirmu. Ma jätan oma pettumuse kõrvale ega tegele enda peas sellega, mida mina vajan või millest ilmajäämist kardan, vaid vaatan tõeliselt sind. Kallis, ma näen su valu ja olen kurb koos sinuga.“ Pean seda veel õppima.

Loe lisaks

Meditatsioon muudab elu paremaks

Nii lihtne see tõepoolest ongi. Ma ei pea end teab mis kogenud mediteerijaks, aga üle kümne aasta igahommikust vaikuses iseendaga olemist on andnud mulle igatahes portsu sisemist rahu ja tasakaalu ning õpetanud keskenduma. Ma alustan oma päevi kerguse ja erksa meelega ja see, hea lugeja, on väga suur asi.

Loe lisaks

Õnn kaasneb õige eluga

„Usun, et elu ülim eesmärk on leida õnn. See on kindel,“ ütleb dalai-laama saalitäiele kuulajaskonnale veendunult. Lihtsakoeline ja pisut ehk kulunudki väide. Iga inimene on õnne teemal mõtisklenud, arutlenud, raamatuid lugenud ja filme vaadanud. Igaühe elus on aegu, mil on tunne, et õnn on jäädavalt selja pööranud, aga küllap on sulle tuttavad needki hetked, mil joovastus ja õnnetunne täidavad su juuksejuurtest varbaotsteni ning maailm näib imelise paigana.
Loe lisaks

Ma tunnen sinu valu

Kallis ema, see kiri on valusaim kõikidest eelmistest,“ alustab Merike kirja oma emale. Ta on täis otsustavust lõpuks ometi valu ja solvumine endast välja kirjutada. Kas Merike kirja ka emale üle annab, selles ta nii kindel pole. Julgusest jääb vajaka. Aga endistviisi jätkata ka ei taha, sest elu libiseb käest.

Loe lisaks

Leppimise puhastustuli

Täna on üks nendest päevadest, kui ma tahaksin vedeleda voodis, tekk üle pea, ja ennast haletseda. Ükski asi ei suju! Miks inimesed mu kirjadele ei vasta? Miks mina pean kõike tegema? Kust selline madalseis tuleb, ma ei tea, aga see võtab mu üle võimust. Haaran raamatu ja kõnnin demonstratiivselt jalgu trampides trepist üles, et kodustele näidata: ma olen häiritud, jätke mind rahule! Viskan voodile ja põrnitsen lakke. Seljas närib nüri valu ja kõhus keerab, nagu oleks üks tige elukas mu sisse pesa teinud. Ei saagi aru, kas tahan nutta või vihaselt uriseda. Mis mul küll viga on? Mida ma valesti teen?

Loe lisaks

2015: Tellimus uuele aastale

Ja läkski uus ring hooga käima! Nüüd on mõnus rütm juba käes, aga aasta lõpus tundus mulle, et sel korral tuleb uus aasta natuke liiga kiiresti. Iseenesest mulle meeldib kokkuvõtete tegemine ja tehtule joone alla tõmbamine – selles on kordumise võlu ja selgust, aga seekord hoidis mind miski tagasi.
Loe lisaks

Selline olen ma tegelikult

Tahan olla enesekindel. Kes ei tahaks? Ennast väärtustav ja usaldav inimene aktsepteerib end sellisena, nagu ta on, söandab luua suhteid, julgeb ellu viia ka kõige pöörasemaid unistusi ja riskida. Ta on valmis ennast muutma ja uut õppima, ta suudab taluda kriitikat, tunnistada oma vigu ja võtta oma sammude eest vastutust. Ta teab, milline ta on ja mida väärib. Selline inimene on kui päike – kiirgab soojust ja valgust. Tema lähedal on hingel soe.

Loe lisaks

Maailmalõpust ja muust

Vahel mõtlen, mis saab siis, kui sind mu kõrval enam pole. Ega ma teagi, kuhu sa peaksid kaduma, aga paljas mõte sellest muudab mind väga kurvaks. Minu jaoks võrduks see maailmalõpuga.

Loe lisaks

Läbi võõraste akende

Mulle on alati meeldinud võõrastest akendest sisse piiluda. Mitte muidugi nii, et küünitan üle aknalaua tuppa, vaid eemalt kõnniteelt, salaja. Teen oma õhtust jalutuskäiku, vaatan aknaid ja mõtlen, mis inimesed nende taga küll elavad. Mida nad parasjagu teevad, millest räägivad ja unistavad, kuidas end oma kodus tunnevad?
Loe lisaks

Stress pärsib immuunsust

„Tööl on jälle nii palju haigeid ja neil, kes rivis, on topeltkoormus,“ kurtis hiljuti mu endine kolleeg. Mis viirus siis seekord Eestimaad vallutab? „Ei tea, kuid kõiki vaevab hirmus köha ja valus kurk. Aga eks see ole normaalne nüüd, kui ilmad jälle jahedamaks ja pimedamaks on läinud,“ ohkab mu tuttav.
Loe lisaks

Nõrkuse kiituseks

Koguaeg tugev olla on väga kurnav. Aga oi kui kõrgelt hinnatud! Tööl oleme eesmärgikindlad, targad ja tõhusad, kodus saame edukalt hakkama majapidamise korraldamise ja abikaasa-laste kasvatamisega. Kui oleme kurvad, siis tihume salaja patja nutta, me ei luba endale haigust, sest ka see näitab, et imeinimese kestas on praod sees. Hull lugu on aga selles, et säärases minul-nõrkusi-ei-ole mängus on keha ja meel pidevalt pinges. Peame end ju kontrollima ja takka piitsutama, täiuslikkuse mask näo ees segab vabalt hingamast. Oleme võltsid ja vastame kellegi teise nõudmistele ning kaotame nii eheda iseenda.

Loe lisaks

Elu kui rõõmus mäng

Öeldakse, et inimese elu on kannatus. Mitte sellepärast, et elame vaesuses ja näljas, vaid põhjuseks on eeskätt see, mis on meie enda peas – pidev vastuseis ja võitlus. Me ei lepi eluga sellisena, nagu see on. Me ei meeldi iseendale sellisena, nagu oleme. Meil on väga keeruline olla nõus sellega, et asjad maailmas ei ole nii, nagu meie tahame, et teised inimesed ei käitu nii, nagu ootame. Ja nii alustame võitlust: püüame kõiki ja kõike muuta ja parandada, pahandame, pingutame ja punnitame. Aga ise oleme samal ajal seesmiselt pinges ja hirmunud.

Loe lisaks

Mediteerimise kasust

Arvukad psühholoogilised uurimused on näidanud, et inimesed, kes regulaarselt mediteerivad, on keskmiselt õnnelikumad ja eluga rohkem rahul. Juba sellest üksi ju piisaks, et mediteerimisega algust teha, kuid vaatame siiski meditatsiooni kasu pisut lähemalt. Olen siia kogunud minu jaoks olulised ja omal nahal äratuntud hüved.
Loe lisaks

Sünni ja surma vahel on elu

Oleme mehega kaks päeva hommikust õhtuni Võrumaa kodus rassinud: ehitanud, lihvinud, lakkinud ja koristanud. Nüüd istume värskelt valminud õuelaua taga ja joome pühapäevahommikust kohvi. Mida eesootav päev meile toob?
Loe lisaks

Vanematega igaveseks seotud

„Mul ei ole oma emaga mingit läbisaamist,“ kuulen teraapiaklientide suust sageli. „Ma ei taha oma isast midagi kuulda. Kui ta pole osanud õige isa olla, siis nüüd hoidku eemale!“ teatab nii mõnigi mees resoluutselt. Tundub, et sellisel juhul vanematele solvunult koha kätte näitamine, neile selja pööramine või nende unustamine toob lahenduse, kuid tegelikult on hoopis vastupidi – me teeme sellega oma hingele väga haiget. Iga laps, ka täiskasvanud, on oma vanematega hinge tasandil tugevasti seotud. Võime küll lõpetada nendega suhtlemise, kuid hingesidet läbi lõigata ei saa.

Loe lisaks

Iga teekond alaku südamest

Hiljuti seisis mul ees kohtumine hädas oleva tuttavaga, kes vajas mu abi. Ma ju tean, mida tähendab see, kui depressioon maadligi vajutab. Olen seda õppinud ja omal nahal kogenud. Aga ühtäkki tundsin, et olen aitamisega ummikus. Mida oskan ma oma tuttavale soovitada? Milliseid praktilisi harjutusi võiksin temaga läbi teha, et ta ometi august välja pääseks? „Ava oma süda!“ soovitas mulle mu teraapiaõpetaja. „Sa ei pea midagi tegema. Ole tema jaoks lihtsalt kohal ja ava oma süda.“ Läksin kohtumisele, hinges kergus. Tegelikult ma ju tean, et lahendus on südames alati olemas.

Loe lisaks

Elutervest egoismist

Olen ise oma õnne sepp. Ma usun, et kõigi jaoks lapsepõlvest tuntud ütlus. Küllap on see tuttav sullegi. Kas oled siis sepistanud endale just sellise elu, millest oled alati unistanud? On su elu ikka sinu enda sepistatud või oled lasknud seda kellelgi teisel teha?

Loe lisaks

Terviklik on ilus

Mina usun, et meie eesmärk siin elus on olla õnnelik – veeta igat päeva nii, et keha oleks terve ja toimiks tõrgeteta, et vaim oleks selge ja hing rahul. Ei piisa ju vaid sellest, kui otsime leevendust oma füüsilistele hädadele. Meie vaim vajab arusaamist ja eesmärki, mis annaks elus edasiliikumisele selge sihi; hing igatseb õnnestavaid kogemusi ja pühasid hetki.

Loe lisaks

Ilusate inimeste paradiis

Vahetult enne Brasiiliasse sõitu juhtusin vaatama telesaadet, kus räägiti kuulsast Ipanema rannast. „See on rand, kus võib näha kõige ilusamaid inimesi,“ ütleb unistavalt reporter. Samal ajal libiseb kaamerapilt mööda noorte naiste päikesepruune prinke pepusid. Oo! seda saan ma õige pea näha!

Loe lisaks

Kakle, armasta ja ela!

Ring saab jälle täis. Aasta lõpp on omamoodi pööriaeg – meil tuleb vanast lahti öelda ja end näoga uue poole pöörata.

Loe lisaks

Olen ise oma õnne sepp

Mulle meeldib väljend „eluterve egoism“. Inimene, kes teab, mida see tõeliselt tähendab, on enesekindel ja tugev, temas on vägi, mis aitab tal igas olukorras hakkama saada. Selline inimene teab, et ta on hea just sellisena, nagu on. Ta julgeb oma vajaduste eest seista ja vastutab oma tegude ja väljaütlemiste eest. Ta suudab ise oma õnne sepistada. Oled sina selline inimene? Tahaksid olla?

Loe lisaks

Suhete külge aheldatud

Sa armastad Teda kogu südamest, sa ei suuda muud, kui Temale mõelda. Sa aitad, hoolitsed ja muretsed ja oled valmis Tema heaks end kasvõi ribadeks pingutama. Sa muudkui annad, kuid vastu saad õige vähe. Oled väsinud ja muserdatud. Kui sulle tundub, et sinu õnne võti ei ole sinu taskus, vaid kellegi teise käes, siis oled sa kaassõltlane.

Loe lisaks

Meditatsioon muudab elu paremaks

Nii lihtne see tõepoolest ongi. Ma ei pea end teab mis kogenud mediteerijaks, aga kuus aastat igahommikust vaikuses iseendaga olemist on andnud mulle igatahes portsu sisemist rahu ja tasakaalu ning õpetanud keskenduma. Ma alustan oma päevi kerguse ja erksa meelega ja see, hea lugeja, on väga suur asi.

Loe lisaks

Enda sisse vaatamine tasub end ära

Kujutle, et möödub kümme aastat ja su elus on kõik täpselt nii nagu praegu. Mitte miski pole muutunud – sa teed sama tööd, su ümber on kõik samad inimesed, sul on samad hobid, su käitumises pole midagi muutunud, sa tunned end päevast-päeva täpselt nii, nagu praegu. Ma usun, et suure osa inimeste jaoks on see üsna lohutu perspektiiv.

Loe lisaks

Julgus olla vihane

„Kui mängus on viha, siis pole miski lihtne,“ hoiatab raamatus „Vihatants“ Harriet Lerner. Tõepoolest, vihaga puutume oma elus kokku igas vanuses, igas suhtes ja igal töökohal. Teraapiasse pöördub nii hädalisi, kes suure ja lämmatava viha all ägavad, kui neid, kes ei suuda üldse oma vihaga ühendust saada. Mõni õpetus innustab meid viha julgelt välja elama, teine hoiatab emotsiooni purustava jõu eest ja manitseb malbusele. Jah, kui asi puudutab viha, pole miski lihtne.

Loe lisaks

Armastus on võti

Istusin kogu tänase päeva arvuti taga ja valmistasin ette mediteerimise töötuba. Hoolimata sellest, et olin vahepeal võimelnud ja õues kõndimas käinud, oli õhtuks selg nii kange, et mul tuli põrandale pikali visata ja end venitada. Tuba oli mõnusalt hämar, laual põles küünal, arvutist kõlas James Blunt. Mõnus oli olla. Järsku tabas mind üks suur ja tähtis mõte. Hüppasin püsti ja istusin jälle arvuti taha.
Loe lisaks

Ausalt

Uue partneriga kokku saades oleme õnnelikud ja rahulolevad. Kõik klapib! Ta mõtleb samamoodi nagu mina, talle meeldivad samasugused filmid ja raamatud, meil on ühine ööpäevane rütm ja sarnane maitse. Tema on see õige! Elu temaga on paradiis.
Loe lisaks

Õnnepäevik

„Õnnelik olemisest ei piisa, õnne tuleb ka tähele panna,“ kirjutab teadusajakirjanik Stefan Klein oma raamatus „Lihtsalt õnnelik“. Ta toob näitena Itaalia psühhiaatri Giovanni Fava „hea enesetunde teraapia“, mida praegugi laialt kasutatakse.

Loe lisaks

Roheline päev

Hiljutisel kohtumisel kolleegidega kurtsin, et olen viimasel ajal kuidagi tülpinud. Küsimus pole nii palju füüsilises kuivõrd just hingelises väsimuses. Küsin endalt aeg-ajalt: kas töö, mida ma teen, meeldib mulle ikka veel? kas võib olla, et olen väsinud inimestest ja nende probleemidest?
Loe lisaks

Mõista, mõista, kes sa oled!

Sügisesel pööripäeval tõmbasime joone alla oma kuuendale joogalaagrile. Seekord kogunesime Võrumaal Ruusmäel ühes ajalooga armsas kodutalus. See paik on endasse süüvimiseks kui loodud – ümberringi vaid mets, täielik vaikus ja rahu. Niisuguses paigas on asjad väga lihtsad ja see lasi ka meil olla lihtne, maskideta ja pingutamata.
Loe lisaks

Meis tantsib igatsus

Nii kaunilt ütleb Cornelia Freise raamatus „Tantsi oma südamest“. Igatsus ilmneb siis, kui midagi on puudu, igatsus teeb haiget. Vahel on see vaid hetkeline ja vaevumärgatav piste südames, aga vahel täiesti tugev valu, olgu siis kehaline või hingeline.

Loe lisaks

Süütunde rõhuv koorem

Ma usun, et üsna suur osa inimese vaimsetest probleemidest on põhjustatud süütundest. Nii sellest süütundest, mida inimene ise teadvustab, aga veel rohkem sellest, mida ta enda eest peidab. See närib hinge ja vaevab, takistab elu nautimast ja edasi liikumast. Milles me siis süüdi oleme? Ja kas üldse oleme? Kas selle raske ja ennast kahjustava koorma annab õlgadelt ka maha raputada?

Loe lisaks

Dilemma

Teda võiksin ma armastada. Ma ei saagi aru, mis see täpselt oli, mis mind tema poole tõmbas, aga seda teadsin päris kindlalt: teda võiksin ma armastada. Mu süda hakkas iga kord peksma, kui ta uksest sisenes. Võib-olla oli põhjuseks see, et tundsin esimest korda mehega suheldes rahu, mitte ärevust ega ebakindlust või tuli see hoopis hirmust ja süütundest – ma olin (vaba)abielus ja mul polnud õigust niimoodi tunda.
Loe lisaks

Unistamisest

Kahju, et oleme täiskasvanuna kaotanud oskuse unistada. Või on see harjumus unistada, mille oleme minetanud? Lapsena ju oskasime? Nüüd oleme pragmaatilised ja asjalikud täiskasvanud. Ja ometi räägivad just unelmad meile, kes me tahame tõeliselt olla, need näitavad meile kätte meie anded, mis aitavad luua ihaldusväärse elu. Kui järgneme oma unistustele, siis käime hingeteed. Ja kõigele lisaks on unistamine lihtsalt mõnus – see aitab olla jälle lapselikult rõõmus, kerge meelega ja mängulustlik.
Loe lisaks

Et laps saaks elus hakkama

Sattusin veebis paari aasta tagusele intervjuule Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Milliseid omadusi laps vajab, et eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana siin oma last toetada? Kelleril on häid ideid.

Loe lisaks

Elus olemise müsteerium

Lugesin mõni aeg tagasi D. Gershoni ja G. Straubi raamatust “Enese teostamine” inimesest, kes valdab elus olemise müsteeriumi. See väljend kummitab mind siiani. Kui müsteerium tähistab midagi, millest on ratsionaalse mõistusega keeruline aru saada, siis võib vist öelda, et inimene valdab elu saladust.
Loe lisaks

Armastamise täiuslik päev

„See on täiuslik päev, et kedagi armastada,“ kirjutab noor autor ajakirja „Regina“ viimases numbris. Mõni aeg tagasi lugesin üht Ameerika Ühendriikides väljaantavat kuukirja, mis on mõeldud neile, kes soovivad kirjanikuks saada. Üks juhtnööre suleseppadele kõlas umbes nii: võta üks juhuslik lause ja lihtsalt hakka kirjutama, tee sellest lausest lugu.
Loe lisaks

Elu koos hirmuga

Iga inimene puutub oma elu jooksul kokku väga erinevate hirmudega. Soovime küll elada hirmuta, kuid see ei õnnestu, sest hirm nagu armastus või surmgi kuulub inimeseks olemise juurde. Meil tuleb lihtsalt õppida koos temaga eksisteerima.

Loe lisaks

Eesmärgivaba elu

„Minu silmis oled sa nagu konn. Sa peaksid oma vesiroosilehel peesitama, kuni sul igav hakkab. Ja siis, kui käes on õige aeg, peaksid hüppama järgmisele vesiroosilehele ja mõneks ajaks sinna paigale jääma. Ja niimoodi jätkama, liikudes aina edasi ja edasi selles suunas, mis parajasti õige tundub.“ Nii soovitab raamatu „Eesmärgivaba elu“ autorile Stephen Shapirole tema sõber.

Loe lisaks

Keha on hinge kodu

Kõik algas majatiivast, mida psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung korduvalt unes nägi. Ehitis lummas teda ja tekitas imestust. Ühel hetkel taipas Jung, et see majatiib pole midagi muud kui üks osa tema enda isiksusest, osa, mis on seni varjul olnud. Ja nii asus psühhiaater suure uudishimuga oma unenäomaja uurima.

Loe lisaks

Kuidas olla õnnelik?

Meie viies joogalaager rääkis õnnest. Nii lihtne! Maailmas on ju hulk asju, mis inimesi õnnelikuks teevad: põnevus, sõltuvusest saadav rahuldus, teiste heakskiit, edu, positsioon, võim, maine, raha, kallim, sõbrad. Ma usun, et iga inimene on mingil eluperioodil neist mõne külge klammerdunud. Ja ma arvan, et see ok. Edukus ja tunnustus tõstab enesehinnangut, positsioon ja maine sunnivad end arendama, raha annab võimaluse nautida. Ja aeg-ajalt on õnnestav kallimale õhata: „Ma ei tea, mida ma ilma sinuta teeksin!“ Probleem on aga selles, et kõikidest nendest on võimalik ilma jääda. Ja seda inimene ei talu! Nii tunnebki ta alateadlikku hirmu, tahab olla õnnelik, aga tegelikult on pidevalt valvel, nii füüsiliselt kui vaimselt pinges.  Et mitte ilma jääda, pean kontrollima, pean kinni hoidma!

Loe lisaks

Mina olen mina

Virginia Satir, raamatu „A Goal of Living“ autor, on koostanud toreda eneseaustuse deklaratsiooni. Ma usun, et iga inimene võiks aeg-ajalt endale meelde tuletada, et ta on ainukordne ja väärtuslik just sellisena, nagu ta on: "Mina olen mina ise ja ma meeldin endale." Iseendale on ju mõnus meeldida?

Loe lisaks

Sõnade vägi ehk päevikupidamise kasulikkusest

Ühel päeval arvutis oma majapidamist korrastades jäin lugema oma viimast päevikut. Sealt mingit vajalikku katkendit otsides tabasin end mõttelt, et olen tegelikult kogu teadliku elu olnud päevikupidaja – lapsena lõikasin ajakirjadest välja oma unistuste elu fotosid ja kleepisin neid kaustikusse; teismeeas panin oma armumised kirja märkmikusse ja kritseldasin südamed kõrvale; esimese abielu ajal trükkisin segaduse ja valu arvutisse, printisin lehed välja ja peitsin need hoolega kappi voodipesu vahele.
Loe lisaks

Kasuta tahtejõudu targalt!

Oscar Wilde on öelnud: „Ma suudan vastu panna kõigele peale kiusatuse.“ Nii inimlik!  Teadlased on jõudnud arusaamisele, et inimesed kulutavad tervelt neljandiku päevast ehk neli tundi ihadele vastupanemiseks, kuid tõeliselt vastu panna õnnestub vaid pooltel kordadest. Kõige tugevamat tahtejõudu vajavat vastupanemine söögiisule, unesoovile, seksiihale, soovile tööst puhata, kiusatusele e-kirju lugeda, veebis surfata ja telekat vaadata. Aga 50%-line nurjumine?! See on ehmatav. Mida teha? Kas anda kiusatustele järele või õnnestub tahtejõudu kuidagi targalt kasutada?

Loe lisaks

Keha – meie tark nõuandja

Ma kaalusin keskkoolis 167 cm juures 53 kilo ja olin jumala veendunud, et olen liiga paks. Ma pidasin aeg-ajalt mingeid kummalisi dieete, näiteks sõin nädalate kaupa ainult hapukurki, ma vältisin vööga rõivaid, sest „nii jämeda talje“ puhul oleks keskkoha rõhutamine ju ilmne lollus ja kadestasin klassiõdesid, kel polnud tarvidust rinnahoidja järele. Ma olin tõepoolest oma kehaga hädas! Toonane mina oleks peegli ees oma alasti keha vaadeldes (nagu eneseabiraamatud eneseusu suurendamiseks soovitavad) tahtnud maa alla vajuda.

Loe lisaks

Mis tunne on olla sina?

Kas sulle tundub, et oled armastust ja hoolimist väärt? Kas usud, et sinus on ainest, mida on vaja edukaks ja õnnelikuks eluks? Või usud, et sa pole võimeline millekski, pole kunagi millegi silmapaistvaga hakkama saanud ega oota sind ka tulevikus midagi rõõmustavat? Kui palju sa tegelikult ennast tunned – mida sa tahad, millised on su tugevad küljed ja mille eest võiksid tänu tunda? Mis tunne on üldse olla sina?

Loe lisaks

Ärevusega silmitsi

30-ndates Marju hakkab pabistama iga kord, kui ruumis on rohkem inimesi. Poes ja kontserdisaalis vaevavad teda kõhuhädad ja pearinglemine, süda puperdab ja keha kattub higiga. Naisel on tunne, et kõik ümbritsevad inimesed jälgivad ja kritiseerivad teda. Keskastmejuhist Peetrit (42) inimeste hulk ei häiri, kuid ta punastab ja kipub kogelema, kui keegi teda ootamatult kõnetab.
Loe lisaks

Joogaga loovamaks

Üks elu suurimaid müsteeriume läbi sajandite on küsimus: kust on pärit looming? Filosoofid on läbi aegade mõelnud välja erinevaid teooriaid selle kohta, mis loomingu allikaid värkena hoiab ja mis neid kuivatab. Miks on nii, et ühe inimese mõte lendab kõrgelt ja vaimustab kõiki, kes sellega kokku puutuvad, teine imeb päev läbi pastakast kahte lauset, et vajalik e-kiri ära saata?

Loe lisaks

Sujuvam sõit jooga abil

Joogast on kirjutatud tuhandeid raamatuid, tervise- ja iluajakirjad ülistavad joogat kui elumuutvat distsipliini, kaupmehed teenivad ala populaarsuse pealt suuri kasumeid. Hiljuti ilmus eesti keeles William J. Broadi „Jooga. Ohud ja võimalused“, mis on senistest teostest erinev. „Pole teist teemat, mis oleks ümbritsetud sellise saladuskihiga ning mille kohta võivad kõik kirjutada, mida soovivad, ilma et keegi söandaks neid eksimises süüdistada,“ kirjutab raamatu sissejuhatuses India õpetlane Taimni.
Loe lisaks

Sundsööja on hüljanud iseenda

Sundsöömine nagu igasugune muu sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi siduvaks vajaduseks, millega toime tulla on keeruline. Piiri tõmbamine normaalse ja häiritud söömise vahele ei ole kerge – sööb ju suur osa inimesi mõnikord liiga palju, samuti on palju neid, kes pole oma välimusega rahul või neid, kes tegelevad aeg-ajalt kaalu langetamisega.
Loe lisaks

Jääda endale truuks

Teraapiakoolis õppides tegime niisugust harjutust: kirjutasime paberile sõnu ja lauseid, mis parajasti pähe tulid. Tundide viisi muudkui kirjutasime ja kirjutasime, et jõuda jälile oma isiklikule tunnuslausele. Mingeid abimaterjale kasutada polnud, oli vaid pakk pabereid ja pastakas. Kui turunduses on hea tunnuslause see, mis kõnetab ja tõmbab ligi kliente, siis meie ainukeseks küsimuseks oli: mis on minu jaoks siin elus kõige tähtsam? Olin täis kritseldanud 16 paberilehte, kui see tuli: „Jääda igas olukorras endale truuks“. Hetkeks nööris kõri kinni ja mul oli raske hingata – nii teravalt lõikas. Kas ma pole siiani end sugugi väärtustanud?

Loe lisaks

Jooga sügislaagris hetke tabamas

Jooga eesmärgiks on vabanemine kannatusest. Miks me kannatame? Sest me ei suuda nautida täiuslikku hetke, ei kuula oma sisetunnet, ei oska ennast – ei oma meelt ega keha – tähele panna. Paolo Coelho kirjutab: „Iga päev annab Jumal meile lisaks päikesele ka ühe hetke, mil meil on võimalik muuta kõike, mis meid õnnetuks teeb. Iga päev teeskleme, et ei ole seda hetke ära tundnud, et seda ei olegi olemas.“ Seekordses jooga sügislaagris püüdsimegi Hetke ära tunda ja endasse hingata. Jooga on selleks väga hea võimalus, kuna aitab aja maha võtta, keha rahulikuks ja meele vaikseks muuta ning iseendale keskenduda.

Loe lisaks

Milline on sinu lugu?

Igaühel meist on minevikust oma lugu, mida aeg-ajalt jutustame. Mõne lugu on helge ja rõõmus – lapse sünd, seiklused kõrgkooliaastail, armumine ja abiellumine, teisel püsib meeles enamalt jaolt see, mis on haiget teinud – õnnetused, haigused, mahajätmine, reetmine.

Loe lisaks

Mehelik. Naiselik. Õnnelik

Arusaam mehelikust mehest ja naiselikust naisest on muutunud. Meest, kes saab hakkama mähkmete vahetamisega või julgeb tunnistada oma haavatavust, ei peeta enam nannipunniks. Naised töötavad tippjuhina ja teenivad suurt raha, lõhuvad puid ja vahetavad autol rehve. Oleme saavutanud palju igatsetud võrdsuse. Oleme nüüd õnnelikumad? „Võrdsuse taotlemisega on kaasnenud majanduslik ja sotsiaalne võrdsus, ent ka seksuaalne neutraalsus. Pangaarved võrdsustuvad, ent kirg kaob,“ hoiatab David Deida oma menukis „Tõelise mehe tee“. Ajendatuna soovist luua meestele ja naistele võrdsed võimalused lämmatab suur osa inimesi tahtmatult oma tegeliku seksuaalse olemuse ja nii juhtub, et „jumalanna ja sõdalane muutuvad neutraalseteks olematu seksuaalse polaarsusega majanaabriteks“. Nad on õnnetud ja kannatavad.

Loe lisaks

Kuni Hing järele jõuab. Meenutusi Lusika joogalaagrist

Meie kolmas joogalaager, seekord Viljandimaal Lusika talus, sai läbi. Oli uskumatult hea lubada endal kulgeda rahulikult läbi kolme päeva, olla ühenduses oma sisetundega, usaldada ja rõõmustada. Tommy Hellsten kirjutab: „Kandjad (pärismaalased) ütlesid, et nad ei või matka jätkata, sest peavad ootama, kuni Hing järele jõuab. Kõige järgi otsustades elasid need inimesed ehedas ühenduses oma sisetundega. Nad tundsid vaistlikult, kui välistele asjaoludele keskendumine läks nii suureks, et see katkestas ühenduse oma sisemise tõelisusega. Võime öelda ka nii, et nad kaotasid oma Hinge ja seepärast pidid jääma seda järele ootama." Meiegi oleksime laagris justkui pärismaailmast eemale tõmbudes kannatlikult oodanud, et Hing järele jõuab.
Loe lisaks

Mäleta surma!

Ühes veebruarikuises „Eesti Ekspressis“ ilmus artikkel austraallanna Bronnie Warest ja tema raamatust, milles autor toob välja viis asja, mida inimesed surres kõige rohkem kahetsevad. Ware on palju aastaid töötanud lootusetute haigetega, hoolitsedes koju surema saadetud patsientide eest. Ta on näinud inimeste hingepiina ja kahetsusi elamata jäänud elu pärast, kuid näinud ka surijate sisemist kasvamist, kui nad seisid silmitsi iseenda surelikkusega.

Loe lisaks

Kes juhib meie elu?

Meile tundub, et juhime ise oma mõtteid, tundeid ja käitumist. Kes siis veel? Ometi on rakubioloogi ja tuntud lektori Bruce Liptoni sõnul kõigest 5% meelest meie enda kontrolli all! Selgub, et alateadvus ei juhi omaenese seaduste järgi mitte ainult me südametööd, vereringet, seedimist ja hingamist, vaid mängib olulist rolli ka selles, millisena end või maailma tajume, mida väärtustame ja kuidas eluga hakkama saame.
Loe lisaks

Enesedistsipliinist

Homme hommikul tõusen vara üles, võimlen, teen hingamisharjutusi ja mediteerin. Ma ju tean, milleks see kõik hea on. Mul on ju tugev enesedistsipliin. Pean õpetajana olema oma õpilastele eeskujuks. Aga vahel ei jaksa, ei suuda või lihtsalt ei taha. Toas on külm, kõht valutab, uni on, päev tõotab tulla nõme. Tõmban teki kõrvuni ja teesklen magamist. Veel 15 minutit...

Loe lisaks

Pika eluea valem

Tõnu Õnnepalu imestab „Flandria päevikus“: „Imelik, et me kõik nii haiged oleme, kuigi me oleme tervemad, kui inimesed iial ajaloos on olnud, meie elupäevad on nii pikad. Milline võimalus. Meile on kingitud seniolematult palju vanadust, aga me tahame selle muuta võltsnooruseks. Milline tänamatus.“ 

Inimene ei oska vist tõepoolest väärikalt ja rahulikult vananeda. Aga oleme ausad, väärikalt vananemise olulisteks eeldusteks on hea tervis ja vaimuerksus. Sest kuidas muidu jaksad sa oma „seniolematult palju“ vanaduspäevi rõõmsalt mööda saata?

Loe lisaks

Elu mõte

Mõni aeg tagasi tuli telekast saade noormehest, kes peab Tallinna vanalinnas idamaiste pillide poodi ja õpetab noortele pillimängu. Saatejuht Reet Linna küsis külaliselt, miks ta sellega tegeleb. Noormees mõtles pisut ja vastas umbes nii: „Kuidagi peab ju inimene oma päevi sisustama.“ See pani mind mõtlema. See mõjus mulle! Ei mingit juttu missioonist, eesmärgist või kutsumusest – tee lihtsalt iga päev mõnusaid asju ja ole selles päevas!
Loe lisaks

Sügislaager Esnas: jooga ja armastus

„Inimestelt me õpime lõppude lõpuks seda, kuidas armastada. Sest mida siis veel. Ma arvan, et ühelt paigalt niisamuti. Inimese armastamine ja ühe paiga armastamine on milleski nii sarnased. Ja kumbki pole kunagi niisama lihtne. Sest kas see pole siis nii: kui sa oskad õieti armastada, kui sa oled selles oskuses vaba ega karda enam midagi, siis mida veel? Kas see polegi siis kogu maailma tarkus?“ (T. Õnnepalu „Paradiis“).

Loe lisaks

Elu on jooga ja vastupidi: kilde Esna joogalaagrist

Saime Heliga hakkama oma esimese joogalaagriga! See mõte on meil peas tiirelnud juba paar aastat, eelmisel kevadel alustasime isegi ettevalmistusega, kuid plaan jäi katki. Aga sel kevadel tulvas tahtmine nii tugevalt peale, et meil ei õnnestunud enam selle eest põgeneda.

Loe lisaks

Meditatsioon aitab elus rohkem ärkvel olla

Meditatsioonil on palju definitsioone ja erinevaid koolkondi, seda õpetatakse spetsiaalsetel kursustel ja praktiseeritakse kloostrites. Miks inimesed mediteerivad? Eelkõige sellepärast, et see aitab rahustada vaimu, suurendab meeleselgust ja keskendumisvõimet.  


Loe lisaks

Oled sa selles kindel?

Vietnamlasest budistlik munk ja õpetaja Thich Nhat Hanh ütleb oma raamatus „Õnn“ Buddha sõnadega: „Maailmas kannatab kõige rohkem see inimene, kellel on palju valearusaamu – ja enamik meie ettekujutustest on ekslikud.“ Et seda mitte unustada, soovitab Hanh kirjutada paberile küsimuse „Oled sa selles kindel?“ ja kinnitada paber nähtavale kohale seinale. Siin on väga sügav mõte – selles, mis iganes sa mõtled või teed, on vabadust vaid siis, kui sa oled avatud, uudishimulik ega hoia juba teadaolevast kümne küünega kinni. Sest kinnihoidmisega teed endast oma teadmiste-kogemuste vangi ja võtad tegutsemiselt väe.

Loe lisaks

Koguaeg kusagil mujal

Ühelt jaapani zeni mediteerijalt küsiti, kuidas ta suudab hoida meele nii rahuliku. Mees vastas:
„Kui ma istun, siis istun.
Kui ma tõusen püsti, siis tõusen püsti.
Kui ma kõnnin, siis kõnnin.“

Loe lisaks

Keskeakriis! Minu uus ja parem elu

Me tõmbame elus ligi inimesi, kes mingil moel meile sarnanevad – nad maadlevad samasuguste probleemidega, neil on samasugused väljakutsed, nende peas keerlevad samad küsimused. Minu juurde psühhoteraapiasse jõuavad sageli inimesed, kes küsivad: „Mida ma pean oma eluga ette võtma, kui see, mis on, enam ei rahulda, aga midagi uut ei oska või ei julge ette võtta?“ Just säärasesse seisu (kriisi?) jõudnud inimestele mõeldes panin kirja oma elu suure muutuse. Ehk saad sellest julgust muuta endagi elu. Või vähemalt teha algust unistamisega.


Loe lisaks

Maaühendus annab elujõu

„Ma olen õigel ajal õiges kohas. Ma tunnen end turvaliselt. Ma tean, mida tahan. Ja isegi siis, kui asjad ei kulge planeeritult, olen ma kannatlik ja usaldan kõike, mis on.“ Eks ole kadestamisväärne suhtumine? Võib kindlalt väita, et sellisel inimesel on juured sügaval maas – ta teab, kes ta on ja kust tuleb, millised on ta vajadused. Ta on rahulik ja tasakaalus. Ta on paindlik ja kohaneb kergesti muutustega. Suure tõenäosusega on tal ka hea füüsiline tervis. See on inimene, kel on hea maaühendus.


Loe lisaks

Loo endale rohkem aega

""Aeg on raha" on saanud meile nii iseenesestmõistetavaks, et tundub lausa loodusseadus olevat,“ kirjutab Stefan Klein raamatus „Aeg. Aine, millest koosneb elu“. Me tormame ühelt kokkusaamiselt teisele, närvitseme kohe kukkuvate tähtaegade ja tegemata asjade pärast. Mõtleme raske südamega kõigele, mida tahaksime teha, kui vaid oleks aega. „Vahel on tunne, et aeg on haaranud meid keerisesse, mis kisub vääramatu jõuga kaasa,“ nendib Klein. Keegi ei taha teistest maha jääda ja nii surub ka aeglasema tempoga inimene hambad risti ja tõstab tempot. Kiirustamisest saab epideemia, kuni nõrgemad kokku varisevad.
Loe lisaks

Mantra puhastab südant

Mantra ehk väesõna on vaimse energiaga laetud püha sõna. Sõna „mantra“ koosneb kahest sanskritikeelsest tüvest: man tähendab „mõtlema“, tra tähendab „vabastama nähtustemaailma kütkeist“. Kuna jooga üheks eesmärgiks on tasakaalustada ja puhastada meelt, siis on mantra siin üks kõige mõjusamaid vahendeid.

Loe lisaks

Loome ise nii haiguse kui tervise

Holistilise tervisekäsitluse üks peamisi seisukohti on, et haigestumine ei toimu juhuslikult – iga meie mõte ja tunne tekitab liikumise meie energiaväljas ning muutused energiaväljas mõjutavad kehakeemiat. Seega mõjutab kõik, mis toimub meie meeles, ka otseselt meie füüsilist keha. Ja kuna iga inimene osaleb nii kas teadlikult või alateadlikult oma isikliku füüsilise reaalsuse loomisel, siis holistilise mõtteviisi järgi on inimesel endal vastutus ühtviisi nii haigestumise kui tervenemise eest. Sama seisukoht on tuttav ka iidsetest idamaistest terviseõpetustest.

Loe lisaks

Olla igas hetkes kohal

Olen viimasel ajal mõelnud palju räägitud ja kirjutatud KOHAL OLEMISEST. Et mida see õigupoolest tähendab – olla igas hetkes tähelepanelik ja teadlik, olla vaimselt kohal – ja kuidas saaksin seda kõige lihtsamini oma klientidele selgitada. Ja muidugi oluline küsimus: milleks seda üldse vaja on? „Kohalolek tähendab kohtumist oma Tõelise Olemusega,“ armastatakse kirjutada. Kuid inimestele, kes Eckhart Tolle raamatuid lugenud pole, võib see keeruline tunduda. Püüan asjale läheneda pisut maalähedasemalt.
Loe lisaks

Tahan olla täna parem kui eile

Kes on tutvunud vaimsete õpetustega ja lugenud eneseabiraamatuid, see teab paremaks inimeseks saamise retsepte. On tuhandeid teooriaid ja õpetajaid, kel on olemas valmislahendused – tehnikad, mis võivad juhtida soovitud tulemuseni. Aga ei pruugi... Vahel on nii, nagu ütleb kultuuriantropoloog Argo Moor: „Maailmavaateid on palju, kõik pretendeerivad tõele, kõik on tõed, kõik on narrid. Miski pole tähtsam kui miski muu.“ No millele siis toetuda? Tahaks ju ikka paremaks inimeseks saada!

Loe lisaks

Kuula oma keha!

Jälgi inimesi tänaval või poejärjekorras – õlad on pinges, kulm kortsus, hingamine pinnapealne. Seistes kujutleme, et oleme sirged, tegelikult on keha kaldu, keharaskus viidud ühele puusale, varbad käänatud väljapoole, pea lükatud kuklasse. Me ei pane tähelegi, et kortsutame kulmu ja surume hambad kokku. Meie liikumine on kohmakas – ei saa sotti, kus keha algab ja kus lõpeb ja nii koperdame ja kukume. Me sööme liiga palju ja valesid asju, mistõttu keha muutub veelgi lihavamaks ja tundetumaks. Ja kuidas saab olla meel erk, selge ja tähelepanelik, kui keha on tuim ja raske?

Loe lisaks

On´s jooga tõesti imerohi?

Erinevates kirjutistes ja joogatrennide kuulutustes lubatakse, et jooga aitab paljude hädade korral: parandab kehva seedimist, kõrvaldab lihaspinged ja liigesevalud, alandab kehakaalu, ravib terveks kroonilistest haigustest. Niisamuti lubatakse, et jooga muudab painduvamaks ja tugevamaks, suurendab nii kehalist kui vaimset tasakaalu ning muudab meele rahulikuks. On jooga puhul tõesti tegu imerohuga?
Loe lisaks