Oled sa mõelnud, milline su elu oleks, kui sa
kõnniksid tõepoolest oma südame teed, järgiksid oma südame kutset? Kui
söandaksid oma südame avada kõikidele kaasa- ja vastukõndijatele? Elamine kooskõlas
südamega on väärt oskus! Ma usun, et iga teekond, olgu selleks uue töö otsing,
kodu ehitamine, pere loomine, lapse kasvatamine või enese vaimne arendamine
peaks alguse saama südamest. Süda ju ütleb, milline suund on õige. Aga me ei
oska oma südant kuulata. Ja nii teeme elus aina valesid valikuid, sukeldume
valedesse suhetesse ja läheme iseendast mööda.
Loe lisaks
Rännakule hirmu seltsis
Kui sa lood midagi – kirjutad raamatut, pead blogi, teed lilleseadeid
või kood salle-mütse – ja plaanid seda teistelegi
lugemiseks-vaatamiseks-ostmiseks pakkuda, siis on sulle tuttav teatud
sorti hirm, mis loometööga kaasas käib. Mis siis, kui see, mis ma olen
valmis teinud, ei meeldi inimestele? Mis siis, kui nad naeravad mu
välja? Või lihtsalt ignoreerivad? Äkki olen liiga
avameelne/naiivne/edev? Võib-olla ei oska ma end arusaadavalt
väljendada? On mul üldse midagi huvitavat pakkuda? Keerulised küsimused!
Loe lisaks
Elu kui rõõmus mäng
Öeldakse, et inimese elu on kannatus. Mitte sellepärast, et
elame vaesuses ja näljas, vaid põhjuseks on eeskätt see, mis on meie enda
peas – pidev vastuseis ja võitlus. Me ei lepi eluga sellisena, nagu see on. Me
ei meeldi iseendale sellisena, nagu oleme. Meil on väga keeruline olla nõus sellega,
et asjad maailmas ei ole nii, nagu meie tahame, et teised inimesed ei käitu
nii, nagu ootame. Ja nii alustame võitlust: püüame kõiki ja kõike muuta ja
parandada, pahandame, pingutame ja punnitame. Aga ise oleme samal ajal
seesmiselt pinges ja hirmunud.
Loe lisaks
Keha on hinge kodu
Kõik algas majatiivast, mida psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung korduvalt unes nägi. Ehitis lummas teda ja tekitas imestust. Ühel hetkel taipas Jung, et see majatiib pole midagi muud kui üks osa tema enda isiksusest, osa, mis on seni varjul olnud. Ja nii asus psühhiaater suure uudishimuga oma unenäomaja uurima.
Loe lisaks
Keha – meie tark nõuandja
Ma kaalusin keskkoolis
167 cm juures 53 kilo ja olin jumala veendunud, et olen liiga paks. Ma pidasin
aeg-ajalt mingeid kummalisi dieete, näiteks sõin nädalate kaupa ainult hapukurki,
ma vältisin vööga rõivaid, sest „nii jämeda talje“ puhul oleks keskkoha rõhutamine
ju ilmne lollus ja kadestasin klassiõdesid, kel polnud tarvidust rinnahoidja
järele. Ma olin tõepoolest oma kehaga hädas! Toonane mina oleks peegli ees oma alasti
keha vaadeldes (nagu eneseabiraamatud eneseusu suurendamiseks soovitavad) tahtnud maa alla vajuda.
Loe lisaks
Elu mõte
Mõni aeg tagasi tuli telekast saade noormehest, kes
peab Tallinna vanalinnas idamaiste pillide poodi ja õpetab noortele pillimängu. Saatejuht
Reet Linna küsis külaliselt, miks ta sellega tegeleb. Noormees mõtles pisut ja vastas
umbes nii: „Kuidagi peab ju inimene oma päevi sisustama.“ See pani mind
mõtlema. See mõjus mulle! Ei mingit juttu missioonist, eesmärgist või
kutsumusest – tee lihtsalt iga päev mõnusaid asju ja ole selles päevas!
Loe lisaks