Muuda mõtteid ja su elu muutub! Kas nii lihtne ongi?

Inimene suudab end oma mõtetega täiesti ummikusse ajada. Me muretseme liialt, võrdleme end teistega ning kirume ja materdame enda saamatust. Väikesed asjad mõtleme suureks ja tähtsusetud  viltuminekud katastroofiks. Kõik see toob kaasa ärevuse nii meeles kui kehas. Kas saame ise oma mõtteid juhtida? Kas töö enda negatiivsete mõtetega aitab ärevusest terveks saada?  
Loe lisaks

Ole endale sõber!

Inimene püüdleb ikka kõrgema enesehinnangu poole. Teraapiaski on see vaieldamatult teema number üks. Kuid mõni aeg tagasi kirjutas Tartu Ülikooli psühholoogiamagister Kerttu Mäger, et enesehinnangu upitamine on libe tee, sest kõrge enesehinnang võib olla seotud ka paljude negatiivsete teguritega nagu isekus, nartsissism ja enesepettus. Mäger soovitab inimestel hoopis iseendale sõber olla. Hea soovitus! Aga kuidas olla endale sõber?
Loe lisaks

Kriitika mürgitab meelt

Mõtisklen viimasel ajal palju kriitika üle. Ma ei pea silmas kirjandus- ja kunstiteoste kohta käivat arvustust või analüüsiks ja kaalutletud otsuste vastuvõtmiseks vajalikku kriitilist mõtlemist, vaid üksteise vigade ja vajakajäämiste armutut esiletoomist igapäevases elus. Kui vaadata uudiseid või lugeda internetifoorumeid, tundub, et kritiseerimises oleme me mihklid. See on miski, milleks ei pea eriliselt pingutama. See lihtsalt tuleb enamikul meist väga hästi välja! Ikka leidub ju midagi, millele näpuga näidata või kedagi, kelle kallal hambaid teritada.
Loe lisaks

Mehe valikud

Vaimne areng, enesesse süüvimine, oma unistuste ja valupunktide uurimine koguvad aina enam populaarsust. Ja miks ka mitte? See kõik aitab meil end hästi tunda ja elu üle rõõmustada. Vaieldamatult on naised selles valdkonnas aktiivsemad, kuid terapeudina näen, et mehedki on rahulolematud ning tunnevad palju rohkem valu, kui välja näitavad. 
Loe lisaks

Kui ärevus matab enda alla

„Süda puperdab, hingata on raske, rinnus on justkui kivikamakas. See ei saa muu olla kui infarkt. Appi! Ma vajan otsekohe kiirabi!“ Kindlasti on niisuguse enesetundega arukas lasta oma tervist kontrollida, et välistada südame- ja kilpnäärmehaigused, kuid sageli pole probleem sugugi kehvas tervises, vaid tegu on hoopis ärevushäirega.
Loe lisaks

Et tunneksid end hästi

Iga päev on täis võimalusi. Igal hommikul on võimalik vaadata oma elule uue pilguga ja otsustada uue suuna kasuks. Võib-olla oled sinagi selleks, et oma elu paremaks muuta, lugenud läbi suurel hulgal eneseabiraamatuid, osalenud kursustel ja kuulanud sõprade kogemusi. Aga millegipärast läheb sageli ikkagi nii, et, kõik, mille oled parema elu nimel eesmärgiks seadnud, mida oled proovinud või praktiseerinud, vajub mõne aja pärast unustuse hõlma.
Loe lisaks

Kõige olulisem on ausus enda vastu

Siin on minu ettevõtjaks hakkamise lugu. Aga mitte ainult, sest säärased suured muutused elus ei tähenda üksnes muutust töös, vaid ka väärtustes ja üldises elufilosoofias. See intervjuu on omamoodi järjeks mu enda 2011. aastal kirjutatud loole „Keskeakriis! Minu uus ja parem elu“. Loodan, et saad siit mõtlemisainet ning otsustamiseks ja edasiliikmiseks innustust.

Loe lisaks

Vabasta oma elu loitsu alt!

Kohe, kui väike inimene rääkima õpib, hakkab ta kokku panema minapilti ehk lugu iseendast: oma kehast, iseloomuomadustest, oskustest ja võimetest. Sellest loost saab tema isiksus, kes talle peeglist vastu vaatab ja keda ta maailmale näitab. Kuid võib juhtuda, et paneme selle looga oma elule loitsu peale.
Loe lisaks

Jooga teeb meist paremad armastajad

Armastusest on aegade jooksul väga palju räägitud, raamatuid kirjutatud ja filme loodud. Ma usun, et meie elu kõige olulisem ülesanne ongi õppida armastama. „Sest kas see pole siis nii: kui sa oskad õieti armastada, kui sa oled selles oskuses vaba ega karda enam midagi, siis mida veel? Kas see polegi siis kogu maailma tarkus?“ küsib ka Tõnu Õnnepalu „Paradiisis“. Uurime, kuidas saab jooga meid siin aidata.
Loe lisaks

Mis kahandab lapse enesehinnangut

Kõik inimesed alustavad oma elu sama suure potentsiaaliga heaks enesehinnanguks. Ükski väikelaps ei mõtle endast negatiivselt ega saboteeri end epiteetidega nagu „saamatu“, „rumal“, „kõlupea“. Vastupidi, ta peab end maailma nabaks, kelle olemasolu üle tuleks kõigil ümbritsevail südamest rõõmustada. Lapsel on loomulik kalduvus end iseendaks olemise pärast hästi tunda. Paraku muutub olukord juba enne kooli algust. Laps õpib teistele meeldima, oma soove ja vajadusi maha suruma ning ennast materdama.  
Loe lisaks

Elu puudutus

„Käisin eile selgeltnägija juures,“ lausub teraapiaklient Pille. „Ta ütles mulle, et minu ülesanne siin elus on olla teistele inimestele teenäitaja.“ Uurin, mida see naise jaoks tähendab – olla teenäitaja. „Ma ei tea, aga see on mulle karmaga ette nähtud,“ teatab Pille veendunult. Ja nii käibki ta ühe nõustaja juurest teise juurde, ühelt kursuselt teisele ega leia kuidagi asu: tahaks tõrvikuna põleda ja kõigile teed valgustada, kuid jaksu pole. Ausalt öeldes ei ole ka täpset ettekujutust, millest alustada või mida üldse selle ülesande täitmiseks ette võtta.

Loe lisaks

Ma tunnen sinu valu

Kallis ema, see kiri on valusaim kõikidest eelmistest,“ alustab Merike kirja oma emale. Ta on täis otsustavust lõpuks ometi valu ja solvumine endast välja kirjutada. Kas Merike kirja ka emale üle annab, selles ta nii kindel pole. Julgusest jääb vajaka. Aga endistviisi jätkata ka ei taha, sest elu libiseb käest.

Loe lisaks

Leppimise puhastustuli

Täna on üks nendest päevadest, kui ma tahaksin vedeleda voodis, tekk üle pea, ja ennast haletseda. Ükski asi ei suju! Miks inimesed mu kirjadele ei vasta? Miks mina pean kõike tegema? Kust selline madalseis tuleb, ma ei tea, aga see võtab mu üle võimust. Haaran raamatu ja kõnnin demonstratiivselt jalgu trampides trepist üles, et kodustele näidata: ma olen häiritud, jätke mind rahule! Viskan voodile ja põrnitsen lakke. Seljas närib nüri valu ja kõhus keerab, nagu oleks üks tige elukas mu sisse pesa teinud. Ei saagi aru, kas tahan nutta või vihaselt uriseda. Mis mul küll viga on? Mida ma valesti teen?
Loe lisaks

Selline olen ma tegelikult

Tahan olla enesekindel. Kes ei tahaks? Ennast väärtustav ja usaldav inimene aktsepteerib end sellisena, nagu ta on, söandab luua suhteid, julgeb ellu viia ka kõige pöörasemaid unistusi ja riskida. Ta on valmis ennast muutma ja uut õppima, ta suudab taluda kriitikat, tunnistada oma vigu ja võtta oma sammude eest vastutust. Ta teab, milline ta on ja mida väärib. Selline inimene on kui päike – kiirgab soojust ja valgust. Tema lähedal on hingel soe.
Loe lisaks

Nõrkuse kiituseks

Koguaeg tugev olla on väga kurnav. Aga oi kui kõrgelt hinnatud! Tööl oleme eesmärgikindlad, targad ja tõhusad, kodus saame edukalt hakkama majapidamise korraldamise ja abikaasa-laste kasvatamisega. Kui oleme kurvad, siis tihume salaja patja nutta, me ei luba endale haigust, sest ka see näitab, et imeinimese kestas on praod sees. Hull lugu on aga selles, et säärases minul-nõrkusi-ei-ole mängus on keha ja meel pidevalt pinges. Peame end ju kontrollima ja takka piitsutama, täiuslikkuse mask näo ees segab vabalt hingamast. Oleme võltsid ja vastame kellegi teise nõudmistele ning kaotame nii eheda iseenda.
Loe lisaks

Elutervest egoismist

Olen ise oma õnne sepp. Ma usun, et kõigi jaoks lapsepõlvest tuntud ütlus. Küllap on see tuttav sullegi. Kas oled siis sepistanud endale just sellise elu, millest oled alati unistanud? On su elu ikka sinu enda sepistatud või oled lasknud seda kellelgi teisel teha?
Loe lisaks

Olen ise oma õnne sepp

Mulle meeldib väljend „eluterve egoism“. Inimene, kes teab, mida see tõeliselt tähendab, on enesekindel ja tugev, temas on vägi, mis aitab tal igas olukorras hakkama saada. Selline inimene teab, et ta on hea just sellisena, nagu on. Ta julgeb oma vajaduste eest seista ja vastutab oma tegude ja väljaütlemiste eest. Ta suudab ise oma õnne sepistada. Oled sina selline inimene? Tahaksid olla?
Loe lisaks

Suhete külge aheldatud

Sa armastad Teda kogu südamest, sa ei suuda muud, kui Temale mõelda. Sa aitad, hoolitsed ja muretsed ja oled valmis Tema heaks end kasvõi ribadeks pingutama. Sa muudkui annad, kuid vastu saad õige vähe. Oled väsinud ja muserdatud. Kui sulle tundub, et sinu õnne võti ei ole sinu taskus, vaid kellegi teise käes, siis oled sa kaassõltlane.
Loe lisaks

Enda sisse vaatamine tasub end ära

Kujutle, et möödub kümme aastat ja su elus on kõik täpselt nii nagu praegu. Mitte miski pole muutunud – sa teed sama tööd, su ümber on kõik samad inimesed, sul on samad hobid, su käitumises pole midagi muutunud, sa tunned end päevast-päeva täpselt nii, nagu praegu. Ma usun, et suure osa inimeste jaoks on see üsna lohutu perspektiiv.
Loe lisaks

Julgus olla vihane

„Kui mängus on viha, siis pole miski lihtne,“ hoiatab raamatus „Vihatants“ Harriet Lerner. Tõepoolest, vihaga puutume oma elus kokku igas vanuses, igas suhtes ja igal töökohal. Teraapiasse pöördub nii hädalisi, kes suure ja lämmatava viha all ägavad, kui neid, kes ei suuda üldse oma vihaga ühendust saada. Mõni õpetus innustab meid viha julgelt välja elama, teine hoiatab emotsiooni purustava jõu eest ja manitseb malbusele. Jah, kui asi puudutab viha, pole miski lihtne.
Loe lisaks

Õnnepäevik

„Õnnelik olemisest ei piisa, õnne tuleb ka tähele panna,“ kirjutab teadusajakirjanik Stefan Klein oma raamatus „Lihtsalt õnnelik“. Ta toob näitena Itaalia psühhiaatri Giovanni Fava „hea enesetunde teraapia“, mida praegugi laialt kasutatakse.

Loe lisaks

Mõista, mõista, kes sa oled!

Sügisesel pööripäeval tõmbasime joone alla oma kuuendale joogalaagrile. Seekord kogunesime Võrumaal Ruusmäel ühes ajalooga armsas kodutalus. See paik on endasse süüvimiseks kui loodud – ümberringi vaid mets, täielik vaikus ja rahu. Niisuguses paigas on asjad väga lihtsad ja see lasi ka meil olla lihtne, maskideta ja pingutamata.
Loe lisaks

Süütunde rõhuv koorem

Ma usun, et üsna suur osa inimese vaimsetest probleemidest on põhjustatud süütundest. Nii sellest süütundest, mida inimene ise teadvustab, aga veel rohkem sellest, mida ta enda eest peidab. See närib hinge ja vaevab, takistab elu nautimast ja edasi liikumast. Milles me siis süüdi oleme? Ja kas üldse oleme? Kas selle raske ja ennast kahjustava koorma annab õlgadelt ka maha raputada?
Loe lisaks

Et laps saaks elus hakkama

Sattusin veebis paari aasta tagusele intervjuule Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Milliseid omadusi laps vajab, et eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana siin oma last toetada? Kelleril on häid ideid.
Loe lisaks

Elus olemise müsteerium

Lugesin mõni aeg tagasi D. Gershoni ja G. Straubi raamatust “Enese teostamine” inimesest, kes valdab elus olemise müsteeriumi. See väljend kummitab mind siiani. Kui müsteerium tähistab midagi, millest on ratsionaalse mõistusega keeruline aru saada, siis võib vist öelda, et inimene valdab elu saladust.
Loe lisaks

Mina olen mina

Virginia Satir, raamatu „A Goal of Living“ autor, on koostanud toreda eneseaustuse deklaratsiooni. Ma usun, et iga inimene võiks aeg-ajalt endale meelde tuletada, et ta on ainukordne ja väärtuslik just sellisena, nagu ta on: "Mina olen mina ise ja ma meeldin endale." Iseendale on ju mõnus meeldida?
Loe lisaks

Kasuta tahtejõudu targalt!

Oscar Wilde on öelnud: „Ma suudan vastu panna kõigele peale kiusatuse.“ Nii inimlik!  Teadlased on jõudnud arusaamisele, et inimesed kulutavad tervelt neljandiku päevast ehk neli tundi ihadele vastupanemiseks, kuid tõeliselt vastu panna õnnestub vaid pooltel kordadest. Kõige tugevamat tahtejõudu vajavat vastupanemine söögiisule, unesoovile, seksiihale, soovile tööst puhata, kiusatusele e-kirju lugeda, veebis surfata ja telekat vaadata. Aga 50%-line nurjumine?! See on ehmatav. Mida teha? Kas anda kiusatustele järele või õnnestub tahtejõudu kuidagi targalt kasutada?
Loe lisaks

Keha – meie tark nõuandja

Ma kaalusin keskkoolis 167 cm juures 53 kilo ja olin jumala veendunud, et olen liiga paks. Ma pidasin aeg-ajalt mingeid kummalisi dieete, näiteks sõin nädalate kaupa ainult hapukurki, ma vältisin vööga rõivaid, sest „nii jämeda talje“ puhul oleks keskkoha rõhutamine ju ilmne lollus ja kadestasin klassiõdesid, kel polnud tarvidust rinnahoidja järele. Ma olin tõepoolest oma kehaga hädas! Toonane mina oleks peegli ees oma alasti keha vaadeldes (nagu eneseabiraamatud eneseusu suurendamiseks soovitavad) tahtnud maa alla vajuda.
Loe lisaks

Mis tunne on olla sina?

Kas sulle tundub, et oled armastust ja hoolimist väärt? Kas usud, et sinus on ainest, mida on vaja edukaks ja õnnelikuks eluks? Või usud, et sa pole võimeline millekski, pole kunagi millegi silmapaistvaga hakkama saanud ega oota sind ka tulevikus midagi rõõmustavat? Kui palju sa tegelikult ennast tunned – mida sa tahad, millised on su tugevad küljed ja mille eest võiksid tänu tunda? Mis tunne on üldse olla sina?
Loe lisaks

Sundsööja on hüljanud iseenda

Sundsöömine nagu igasugune muu sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi siduvaks vajaduseks, millega toime tulla on keeruline. Piiri tõmbamine normaalse ja häiritud söömise vahele ei ole kerge – sööb ju suur osa inimesi mõnikord liiga palju, samuti on palju neid, kes pole oma välimusega rahul või neid, kes tegelevad aeg-ajalt kaalu langetamisega.
Loe lisaks

Jääda endale truuks

Teraapiakoolis õppides tegime niisugust harjutust: kirjutasime paberile sõnu ja lauseid, mis parajasti pähe tulid. Tundide viisi muudkui kirjutasime ja kirjutasime, et jõuda jälile oma isiklikule tunnuslausele. Mingeid abimaterjale kasutada polnud, oli vaid pakk pabereid ja pastakas. Kui turunduses on hea tunnuslause see, mis kõnetab ja tõmbab ligi kliente, siis meie ainukeseks küsimuseks oli: mis on minu jaoks siin elus kõige tähtsam? Olin täis kritseldanud 16 paberilehte, kui see tuli: „Jääda igas olukorras endale truuks“. Hetkeks nööris kõri kinni ja mul oli raske hingata – nii teravalt lõikas. Kas ma pole siiani end sugugi väärtustanud?

Loe lisaks

Milline on sinu lugu?

Igaühel meist on minevikust oma lugu, mida aeg-ajalt jutustame. Mõne lugu on helge ja rõõmus – lapse sünd, seiklused kõrgkooliaastail, armumine ja abiellumine, teisel püsib meeles enamalt jaolt see, mis on haiget teinud – õnnetused, haigused, mahajätmine, reetmine.

Loe lisaks

Enesedistsipliinist

Homme hommikul tõusen vara üles, võimlen, teen hingamisharjutusi ja mediteerin. Ma ju tean, milleks see kõik hea on. Mul on ju tugev enesedistsipliin. Pean õpetajana olema oma õpilastele eeskujuks. Aga vahel ei jaksa, ei suuda või lihtsalt ei taha. Toas on külm, kõht valutab, uni on, päev tõotab tulla nõme. Tõmban teki kõrvuni ja teesklen magamist. Veel 15 minutit...
Loe lisaks

Keskeakriis! Minu uus ja parem elu

Me tõmbame elus ligi inimesi, kes mingil moel meile sarnanevad – nad maadlevad samasuguste probleemidega, neil on samasugused väljakutsed, nende peas keerlevad samad küsimused. Minu juurde psühhoteraapiasse jõuavad sageli inimesed, kes küsivad: „Mida ma pean oma eluga ette võtma, kui see, mis on, enam ei rahulda, aga midagi uut ei oska või ei julge ette võtta?“ Just säärasesse seisu (kriisi?) jõudnud inimestele mõeldes panin kirja oma elu suure muutuse. Ehk saad sellest julgust muuta endagi elu. Või vähemalt teha algust unistamisega.

Loe lisaks

Tahan olla täna parem kui eile

Kes on tutvunud vaimsete õpetustega ja lugenud eneseabiraamatuid, see teab paremaks inimeseks saamise retsepte. On tuhandeid teooriaid ja õpetajaid, kel on olemas valmislahendused – tehnikad, mis võivad juhtida soovitud tulemuseni. Aga ei pruugi... Vahel on nii, nagu ütleb kultuuriantropoloog Argo Moor: „Maailmavaateid on palju, kõik pretendeerivad tõele, kõik on tõed, kõik on narrid. Miski pole tähtsam kui miski muu.“ No millele siis toetuda? Tahaks ju ikka paremaks inimeseks saada!

Loe lisaks