21. veebr 2016 Mis kahandab lapse enesehinnangut Kadi Kütt

Kõik inimesed alustavad oma elu sama suure potentsiaaliga heaks enesehinnanguks. Ükski väikelaps ei mõtle endast negatiivselt ega saboteeri end epiteetidega nagu „saamatu“, „rumal“, „kõlupea“. Vastupidi, ta peab end maailma nabaks, kelle olemasolu üle tuleks kõigil ümbritsevail südamest rõõmustada. Lapsel on loomulik kalduvus end iseendaks olemise pärast hästi tunda. Paraku muutub olukord juba enne kooli algust. Laps õpib teistele meeldima, oma soove ja vajadusi maha suruma ning ennast materdama.  

Suurbritannia psühhoterapeut ja isiksuse arengu koolitaja Gael Lindenfield toob oma raamatus „Enesehinnang“ (eesti k. Tänapäev 2010) välja tegurid, mis teevad lapse enesehinnangule suurimat kahju.
  • Kui lapse põhivajadused (korralik söök, rõivad ja peavari) pole piisavalt rahuldatud.
  • Kui lapse tundeid ignoreeritakse ja eitatakse: „Sa ei tohiks selle pärast kurb olla, see on ainult...“.
  • Kui last surutakse alla, naeruvääristatakse või alandatakse: „Sa oled täpselt nagu su vanaisa – põikpäine ja kangekaelne“.
  • Kui lapselt nõutakse vale-mina teesklemist selleks, et teistele muljet avaldada või nende vajadusi täita: „Vaata, et sa koolis ei ütle ....., nagu sa tavaliselt ütled“.
  • Kui last sunnitakse osalema sobimatutes tegevustest, eriti, kui on olemas võimalus, et ta ei tee neid asju hästi, sest tal on vähe soodumust või motivatsiooni. Näiteks ebamusikaalse lapse sundimine viiulit mängima.
  • Kui last võrreldakse teistega: „Su õde poleks kunagi ....“
  • Kui lapsele jäetakse mulje, et tema vaated või arvamused on ebaolulised, näiteks arutatakse lapse juuresolekul perepuhkust, kuid tema arvamusest ei hoolita.
  • Kui laps jäetakse ilma arusaadavast selgitusest: „Lihtsalt sellepärast, et mina ütlen nii.“
  • Kui last märgistatakse sildiga, mis vähendab tema isiksuse väärtust: „Tüdrukud on kõik ühesugused.“
  • Kui last kaitstakse üle, eriti, kui seda tehakse, jättes lapsele mulje, et ta on nõrk või rumal: „Ei sa ei tohi sinna üksi minna, sest sinusugune saab petta“.
  • Kui last karistatakse üle, eriti juhul, kui talle jäetakse mulje, et ta on loomult halb: „See on ainus viis sulle õppetund anda, sest sa oled sündinud paharet“.
  • Kui lapsele jagatakse liiga vähe reegleid ja juhtnööre (ja seejärel pannakse talle vigade tegemist süüks).
  • Kui last ähvardatakse füüsilise vägivallaga või ta saab selle osaliseks. Kõige hullem on, kui lapsele öeldakse, et ta on ise süüdlase sellise teoni viinud.
  • Kui lapsele langeb osaks sobimatu seksuaalne mõistaandmine või kontakt, eriti kellegi sellise poolt, kes peaks lapse eest hoolitsema (lapsevanem, lapsehoidja, õpetaja, treener).

*** *** ***

Loe enesehinnangu kohta ka neid lugusid: "Selline olen ma tegelikult" ja "Nõrkuse kiituseks"


Endasse uskuda ja end väärtustada aitavad ka juhendatud meelerännakud Salasõna audioplaadilt "Armastusega iseendale".

Lastele on Salasõna loonud muinasjutu ja harjutuse "Julgus elab sinu südames", mis innustavad lapsi olema oma südames julged ja endasse uskuma.

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri