Neuroteadlased on aastakümneid uurinud, millised ajupiirkonnad on emotsioonides osalised või nendest mõjutatud ning miks inimesed sarnastes olukordades nii erinevalt reageerivad. „Kas meil üldse ongi mingit osa oma tegutsemise juhtimisel või on kõik lihtsalt üks kehakeemia? Kas meie otsused on vabad või tulenevad serotoniini retseptorite arvust närvirakkudes või aju otsmikusagara rakkude aktiivsusest?“ küsib evolutsioonibioloog Tuul Sepp artiklis „Iseloom seestpoolt vaadatuna“. Kas ärevuse puhul saame ise midagi ette võtta või oleme siin vaid oma vigase närvisüsteemi ja kehakeemia ohvrid?
Kevadväsimuse kütkes
Kevadväsimus on üks kummaline nähtus. Loodus tärkab ja
õilmitseb, päike särab ja õhk on täis uue ootust, kuid inimesed tunnevad end
väsinult ja tülpinult. Kurnatust ja stressi leevendavate ravimite müüginumbrid
apteekides kasvavad iga kevadega. Miks küll?
Parima päeva rütmis
„Sinu parima päeva loomine on su enda kätes,“ on üks lootusrikas ütlemine. Ma polegi vist kunagi mõelnud, millest minu parim päev koosneb või mis annab mulle tunde, et nüüd on see päev käes! Mis küll paneks mind Betti Alveri moodi imestama: „Miks, algav päev, on argipäev su nimeks? / Ma kuulutan su sekundid kõik imeks / täis iluehmatust ka täna hommikul.“
Loe lisaks
Stress pärsib immuunsust
„Tööl on jälle nii palju haigeid ja neil, kes
rivis, on topeltkoormus,“ kurtis hiljuti mu endine kolleeg. Mis viirus siis
seekord Eestimaad vallutab? „Ei tea, kuid kõiki vaevab hirmus köha ja valus
kurk. Aga eks see ole normaalne nüüd, kui ilmad jälle jahedamaks ja pimedamaks
on läinud,“ ohkab mu tuttav.
Loe lisaks