Elurännaku katsumustega silmitsi

Ma tahan uskuda, et elu on lihtne ja rõõmu toov. Hoolimata sellest tuleb mul enda elukogemusele ja teraapiaklientide lugudele toetudes siiski tõdeda, et vahel tähendab elu raskust ja valu. Elamine ei ole sugugi lihtne, teinekord hakkab see katsumusi täis rännak tervisele või murrab vaimu. Ebakindlus, ärevushäired, depressioon ja elutüdimus levivad maailmas nagu paha vaim. Senised toimetulekumehhanismid enam ei toimi, kõva häälega välja lubatud ja pääsemist tõotavad tabletid viivad tupikteele.

Loe lisaks

Südamega kooskõlas elamine ei ole loosung, see on elamise viis

Oled sa mõelnud, milline su elu oleks, kui sa kõnniksid tõepoolest oma südame teed, järgiksid oma südame kutset? Kui söandaksid oma südame avada kõikidele kaasa- ja vastukõndijatele? Elamine kooskõlas südamega on väärt oskus! Ma usun, et iga teekond, olgu selleks uue töö otsing, kodu ehitamine, pere loomine, lapse kasvatamine või enese vaimne arendamine peaks alguse saama südamest. Süda ju ütleb, milline suund on õige. Aga me ei oska oma südant kuulata. Ja nii teeme elus aina valesid valikuid, sukeldume valedesse suhetesse ja läheme iseendast mööda.
Loe lisaks

Ole endale sõber!

Inimene püüdleb ikka kõrgema enesehinnangu poole. Teraapiaski on see vaieldamatult teema number üks. Kuid mõni aeg tagasi kirjutas Tartu Ülikooli psühholoogiamagister Kerttu Mäger, et enesehinnangu upitamine on libe tee, sest kõrge enesehinnang võib olla seotud ka paljude negatiivsete teguritega nagu isekus, nartsissism ja enesepettus. Mäger soovitab inimestel hoopis iseendale sõber olla. Hea soovitus! Aga kuidas olla endale sõber?
Loe lisaks

Konfiktis toimetuleku reeglid

Konfliktid on osa elust. Möödarääkimised, vastasseisud ja vaidlused kuuluvad igasse suhtesse, ka kõige harmoonilisemasse, sest inimestena oleme erinevad. Probleemiks muutub konflikt siis, kui see jääb vinduma, kui pinge imbub partnerite kõikidesse mõtetesse ja tegudesse ning võimuvõitlus hävitab lõpuks läheduse.
Loe lisaks

Aita mul armastada elu

Abielu – see sulnis muinasjutt! Me tõotame, et jääme igavesti kokku, sest armastame teineteist rohkem kui midagi muud siin ilmas. Lubame olla koos heas ja halvas, rikkuses ja vaesuses, lubame teineteisest hoolida ja suhte nimel pingutada. „Tõotused, et me kaks jääme igavesti kokku/naiselt, kes mind armastab ja keda mina armastan/rohkem kui oma elu. Oo, seda vannet andes/ohverdan rõõmsal meelel kõik sinu eest,“ kõlab tuttavlik lubadus Walt Whitmani poeemist „Tulvavad valujõed“.
Loe lisaks

Jooga teeb meist paremad armastajad

Armastusest on aegade jooksul väga palju räägitud, raamatuid kirjutatud ja filme loodud. Ma usun, et meie elu kõige olulisem ülesanne ongi õppida armastama. „Sest kas see pole siis nii: kui sa oskad õieti armastada, kui sa oled selles oskuses vaba ega karda enam midagi, siis mida veel? Kas see polegi siis kogu maailma tarkus?“ küsib ka Tõnu Õnnepalu „Paradiisis“. Uurime, kuidas saab jooga meid siin aidata.
Loe lisaks

Süda teab

Ma usun, et iga inimene tahab liikuda oma elus rohkema armastuse poole. Armastus on justkui orientiir või maamärk, mis aitab meil valida enda jaoks õige suuna ja õigel rajal ka püsida. Ka siis, kui püüdleme rikkuse, võimu või saavutuste poole, on ikkagi just armastus valikute tegemisel peamiseks motivaatoriks. Aga kuidas me teame, kas olukorrad, millest end leiame, või inimesed, kellega kohtume, toovad meile ikka rohkem armastust? Süda teab. Süda tunneb eksimatult ära selle, mis aitab meil liikuda armastuse poole.
Loe lisaks

Õnn kaasneb õige eluga

„Usun, et elu ülim eesmärk on leida õnn. See on kindel,“ ütleb dalai-laama saalitäiele kuulajaskonnale veendunult. Lihtsakoeline ja pisut ehk kulunudki väide. Iga inimene on õnne teemal mõtisklenud, arutlenud, raamatuid lugenud ja filme vaadanud. Igaühe elus on aegu, mil on tunne, et õnn on jäädavalt selja pööranud, aga küllap on sulle tuttavad needki hetked, mil joovastus ja õnnetunne täidavad su juuksejuurtest varbaotsteni ning maailm näib imelise paigana.
Loe lisaks

Maailmalõpust ja muust

Vahel mõtlen, mis saab siis, kui sind mu kõrval enam pole. Ega ma teagi, kuhu sa peaksid kaduma, aga paljas mõte sellest muudab mind väga kurvaks. Minu jaoks võrduks see maailmalõpuga.

Loe lisaks

Stress pärsib immuunsust

„Tööl on jälle nii palju haigeid ja neil, kes rivis, on topeltkoormus,“ kurtis hiljuti mu endine kolleeg. Mis viirus siis seekord Eestimaad vallutab? „Ei tea, kuid kõiki vaevab hirmus köha ja valus kurk. Aga eks see ole normaalne nüüd, kui ilmad jälle jahedamaks ja pimedamaks on läinud,“ ohkab mu tuttav.
Loe lisaks

Vanematega igaveseks seotud

„Mul ei ole oma emaga mingit läbisaamist,“ kuulen teraapiaklientide suust sageli. „Ma ei taha oma isast midagi kuulda. Kui ta pole osanud õige isa olla, siis nüüd hoidku eemale!“ teatab nii mõnigi mees resoluutselt. Tundub, et sellisel juhul vanematele solvunult koha kätte näitamine, neile selja pööramine või nende unustamine toob lahenduse, kuid tegelikult on hoopis vastupidi – me teeme sellega oma hingele väga haiget. Iga laps, ka täiskasvanud, on oma vanematega hinge tasandil tugevasti seotud. Võime küll lõpetada nendega suhtlemise, kuid hingesidet läbi lõigata ei saa.
Loe lisaks

Armastus on võti

Istusin kogu tänase päeva arvuti taga ja valmistasin ette mediteerimise töötuba. Hoolimata sellest, et olin vahepeal võimelnud ja õues kõndimas käinud, oli õhtuks selg nii kange, et mul tuli põrandale pikali visata ja end venitada. Tuba oli mõnusalt hämar, laual põles küünal, arvutist kõlas James Blunt. Mõnus oli olla. Järsku tabas mind üks suur ja tähtis mõte. Hüppasin püsti ja istusin jälle arvuti taha.
Loe lisaks

Armastamise täiuslik päev

„See on täiuslik päev, et kedagi armastada,“ kirjutab noor autor ajakirja „Regina“ viimases numbris. Mõni aeg tagasi lugesin üht Ameerika Ühendriikides väljaantavat kuukirja, mis on mõeldud neile, kes soovivad kirjanikuks saada. Üks juhtnööre suleseppadele kõlas umbes nii: võta üks juhuslik lause ja lihtsalt hakka kirjutama, tee sellest lausest lugu.
Loe lisaks

Mehelik. Naiselik. Õnnelik

Arusaam mehelikust mehest ja naiselikust naisest on muutunud. Meest, kes saab hakkama mähkmete vahetamisega või julgeb tunnistada oma haavatavust, ei peeta enam nannipunniks. Naised töötavad tippjuhina ja teenivad suurt raha, lõhuvad puid ja vahetavad autol rehve. Oleme saavutanud palju igatsetud võrdsuse. Oleme nüüd õnnelikumad? „Võrdsuse taotlemisega on kaasnenud majanduslik ja sotsiaalne võrdsus, ent ka seksuaalne neutraalsus. Pangaarved võrdsustuvad, ent kirg kaob,“ hoiatab David Deida oma menukis „Tõelise mehe tee“. Ajendatuna soovist luua meestele ja naistele võrdsed võimalused lämmatab suur osa inimesi tahtmatult oma tegeliku seksuaalse olemuse ja nii juhtub, et „jumalanna ja sõdalane muutuvad neutraalseteks olematu seksuaalse polaarsusega majanaabriteks“. Nad on õnnetud ja kannatavad.
Loe lisaks