07. mai 2013 Kasuta tahtejõudu targalt! Kadi Kütt

Oscar Wilde on öelnud: „Ma suudan vastu panna kõigele peale kiusatuse.“ Nii inimlik!  Teadlased on jõudnud arusaamisele, et inimesed kulutavad tervelt neljandiku päevast ehk neli tundi ihadele vastupanemiseks, kuid tõeliselt vastu panna õnnestub vaid pooltel kordadest. Kõige tugevamat tahtejõudu vajavat vastupanemine söögiisule, unesoovile, seksiihale, soovile tööst puhata, kiusatusele e-kirju lugeda, veebis surfata ja telekat vaadata. Aga 50%-line nurjumine?! See on ehmatav. Mida teha? Kas anda kiusatustele järele või õnnestub tahtejõudu kuidagi targalt kasutada?

Ma pean... Ah põrgut, ei pea!

Ma usun, et suur osa inimkonnast soovib, et tal oleks rohkem tahtejõudu, et hommikuti võimelda, tervislikult süüa, kohusetundlikult tööülesandeid täita, suhete eest hoolt kanda ja õhtuti õigel ajal magama minna. R. F. Baumeisteri ja J. Tierney raamatus „Tahtejõud“ kirjeldatakse uuringut, kus rohkem kui miljon inimest üle maailma tõi välja oma tugevaimad küljed. Vastustes oli esireas ausus, sõbralikkus ja huumorimeel, kuid enesevalitsemine ehk tahtejõud oli viimasel kohal. Miks nii? Inimesed tunnevad end vastupanuvõimetuna, sest kiusatusi nende ümber on rohkem kui kunagi varem: telefon, internetiportaalid ja jututoad, e-post, facebook, erinevad vaba aja veetmise võimalused. Lisaks muidugi hõrgutised poeriiulitel. Ja nii pendeldamegi pidevalt tahtmiste ja nende tõrjumise vahel.

Raamatu autorid toovad näite dieedipidamisest. Dieedipidajad hoiavad rangelt kinni kindlast maksimaalsest päevakalorite hulgast. Kui nad mingil põhjusel seda rikuvad, siis on dieet selleks päevaks nurjunud ja lihtne on endale öelda: „Ah, põrgut kah, täna võin ma söömist nautida!“ Tulemuseks on piiranguteta ahmimine. Ah-põrgut-efekt, nagu teadlased seda nimetavadki, ilmneb ka muude endale võetud kohustuste korral: võime vedeleda hommikul võimlemise asemel voodis, sest mis see kümme minutit enam, võime saata põrgusse trenni, sest kell on juba palju ja kõht on nii tühi...


Kurnatud tahtejõud

Me mõtleme tahtejõust sageli kui millestki erakordsest, mida läheb vaja olümpiavõiduks või jääaugus suplemiseks, kuid tegelikult kasutame tahtejõudu ka kõige igapäevasemate tegevuste juures. Kehv uudis on see, et tahtejõud väsib ülekasutamise tagajärjel ja tulemuseks on kontrollimatu kulutamine, tööde edasilükkamine, ebamõistlikud otsused või otsustamata jätmine, ülesöömine, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine või vähene liikumine.

Mis näitab, et tahtejõud on kurnatud? Kuni viimase ajani ei osanud teadlased nimetada märgatavaid sümptome. Oleks ju hea ka enda juures ohumärke tähele panna, mis hoiaks meid tagasi kurnatud egoga abikaasaga vaidlemast või järjekordset dieeti alustamast. Teatud märgid siiski on. Eksperimendid näitavad, et kurnatud tahtejõu puhul reageerib inimene tavalisest tugevamalt – kurb film muudab eriti kurvaks, häiriv olukord tekitab suuremat hirmu ja ärevust. Katsed tudengitega näitasid, et semestri lõpul, kui tudengid pidid kulutama tahtejõudu eksamiteks õppimiseks, olid nad tavapärasest märksa ärrituvamad ja sattusid kergemini meeleheitehoogu. Ka haigena või väsinuna tööl käies kipub kehv enesekontroll meid tabama.

Otsustamisväsimus on veel üks probleem, mis mõjutab paljuski näiteks tippjuhtide ja poliitikute käitumist. Kui juhtidelt küsida, kas otsustamine kurnab nende enesevalitsemist, vastab enamik eitavalt. Aga just see on põhjuseks, miks muidu tasakaalukad juhid lähevad endast välja ja tõstavad alluvate peale häält hoolimata teadmisest, et viimane võib mõjuda laastavalt nende autoriteedile. Katseid on tehtud ka ostukeskustes, kus inimestel tuleb odavmüügi ajal teha hulganisti otsuseid. Pärast niisugust osturetke ei pea nad näiteks matemaatikaülesannete lahendamisel kaua vastu.

Tahtejõud kulub ka siis, kui seame rohkem kui ühe enesetäiustamise eesmärgi. Näiteks inimesed, kes püüavad maha jätta suitsetamist, saavutavad suuremat edu, kui nad ei püüa samal ajal teha muudatusi veel mõnes eluvaldkonnas.


Paljalt tahtejõuga saledaks ei saa

Kui küsida inimestelt, milleks nad tahtejõudu enim rakendavad, siis suurel osal vastajaist on selleks kaalujälgimine. Kuid viimasel ajal on teadlased märganud, et enesevalitsusel ja kaalul pole nii otsest seost, kui siiani on arvatud. Isegi suurepärase enesedistsipliiniga inimestel on raske oma kaalu pidevalt kontrolli all hoida. „Nad võivad tahtejõu abil olla edukad paljudes valdkondades – koolis ja tööl, isiklikes suhetes, sisemises tundeelus, kuid saledaks jäämises ei saavuta nad suuremat edu kui teised,“ kirjutavad Baumeister ja Tierney. Ka rohkem sporti üksi ei aita alati kaalust maha võtta. Kuigi tundub loogiline, et suurema hulga kalorite põletamine aitab kilodest vabaneda, vastab keha suurema söömissooviga, nii et treeningkoormuse suurendamine ei vii alati pikemaajalisele kaalukaotusele.

Miks nii? Põhjuseks on bioloogia. Kui kasutame tahtejõudu, et loobuda tõsieluseriaali vaatamisest ja minna selle asemel tervisejooksu tegema, ei reageeri keha sellele siseelundite tasandil. Selline otsus ei ähvarda keha millegagi. Dieediga on olukord teine. Evolutsiooni käigus säilisid inimesed, kes elasid üle näljahädad, seega, kui kehal on juba olemas kogemus, et ta ei saa piisavalt süüa, siis alustab ta võitlust olemasolevate kilode säilitamise nimel ja klammerdub iga rasvaraku külge nii, kuidas jaksab.


Kasuta tahtejõudu targalt

Nagu eespool öeldud, tuleks olla hoolikas väikseid märke tähele panema. Kas see, mis sinuga toimub, paneb sind ootamatult tugevalt reageerima? Kas otsuste langetamine on tavapärasest vastumeelsem? Kas siiani lihtsa valiku tegemine tundub ühtäkki raske? Kõige olulisem nõuanne kõlab: tegele peamiselt sellega, mis sulle meeldib! Kui tegeled hingelähedasega, siis pole vaja tahtejõuga punnitada, et takistustest läbi murda. Siis on liikumapanevaks jõuks kirg ja pühendumine.

Tahtejõud on tugevam, kui suhtud hästi iseendasse ja oma kehassse, sest tahtejõud kasutab suurt osa su emotsionaalsetest tagavaradest. Kui oled stressis, vihane või kurb, siis on ka varu, mida kasutada, kõhnake.

Pole mõtet teha endale pikka uue aasta lubaduste nimekirja. Kuna on üksainus tahtejõu varu, konkureerivad kõik uusaastaeesmärgid omavahel. Iga kord, kui püüad järgida üht, vähendad oma võimet kõigist teistest kinnipidamiseks.

Vali oma lahinguid! Tark Võitleja teab täpselt, mille eest ta võitleb ja mida tahab saavutada. Ta õpib ära, millal mõõk tupest tõmmata ja millal sellest loobuda.
Kui oled väsinud, haige või magamata, siis puhka! Puhanud tahe on tugevam tahe.

Artikkel ilmus aprillis 2012 ajakirjas "Tervis Pluss".

*** *** ***

Täida lehe vasakus servas olev vorm ja liitu Uudiskirjaga, et olla kursis toimuvate ürituste, lugemist väärt raamatute ja huvitavate artiklitega!

Kas oled ka Jooga ja teraapia facebooki fänn?

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri