25. okt 2017 Mehe valikud Kadi Kütt

Vaimne areng, enesesse süüvimine, oma unistuste ja valupunktide uurimine koguvad aina enam populaarsust. Ja miks ka mitte? See kõik aitab meil end hästi tunda ja elu üle rõõmustada. Vaieldamatult on naised selles valdkonnas aktiivsemad, kuid terapeudina näen, et mehedki on rahulolematud ning tunnevad palju rohkem valu, kui välja näitavad. 

Julgus tunnistada probleemi

Mehedki otsivad mõistmist, tuge ja armastust, otsivad tähendust kõigele sellele, millega neil tuleb silmitsi seista. Aga nad „võitlevad“ üksi, enda sees, sest hirm oma nõrkuse ees ei lase abi küsida. Ja nii nad siis püüavad olla karmid ja mehelikult tugevad, et tulla võitjaks tööl ja kodus. Teine valik on lasta käed rüppe, leppida hinges valitseva tuimusega ja pidada end suhtemängudes ohvriks. Kuid kumbki neist lähenemistest ei lase meestel tunda tõelist rahulolu ja rõõmu, vastupidi, neil tuleb maksta väga kõrget hinda.



Tunnustatud suhteekspert ja psühhoterapeut Robert A. Masters on kirjutanud mahuka raamatu „Mina olen mees“. Hea raamat, aga selle lugemine vajab süvenemist ja kindlasti ka julgust. Miks julgust? Kui mees tahab saada vastust küsimusele, miks ta on rahulolematu („mul on ju ometi kõik olemas: suurepärane töö, positsioon, raha, kena naine, toredad lapsed, Lexus, Harley…“), tuleb tal silmitsi seista oma tervendamata lapsepõlvehaavadega, nõrkusega, haavatavusega, suhtealase saamatusega ja kõige muuga, mis teda elus tagasi hoiab. No kes siis ikka tahab sellise väljakutsega rinda pista! Loomulik reaktsioon on võimalikult kaugele pääseda, kasutades selleks tuimust, näilist ükskõiksust, töösse või hobidesse sukeldumist, jäikust suhtumises või lausa vaenulikkust.

Suur osa mehi elab teadmises, et neil pole oma suhete (ja ka enesetunde) parandamiseks suurt midagi ette võtta. On neidki, kes ütlevad otse välja: „Ega minul probleemi pole, naisel on. Tema on see, kes on rahulolematu. Mingu ise teraapiasse!“. Aga ometi on ka sellesama mehe päevad rõõmutud, kirg naise ja ka isiklike toimetuste vastu kustunud, sisemine rahu on asendunud tuimusega ja elu on kaotanud tähendusrikkuse. Mehed on tööalaselt valmis väga palju pingutama, et saada kompetentseks ja edukaks, et neid paremini mõistetaks ja kampa võetaks. Nad on valmis arutlema ja kuulda võtma, juurde õppima, otsast alustama ja ümber tegema. Aga seda kõike on võimalik teha ka suhetes!

Kõigepealt tuleks endale tunnistada: „Ma olen rahulolematu, mu elust on rõõm kadunud – järelikult on ikka minul ka probleem“ – alles siis saab edasi liikuda. Tulemuseks on mitte üksnes armastavam suhe naise ja lastega, vaid ka palju sügavam suhe iseenda kui mehega.

 

Tunnete tähtsusest

Mis tahes suhetes on vaja oma tundeid väljendada, aga see on mehe jaoks teinekord väga kõrge tõke. „Võta mind sellisena, nagu ma olen,“ on palju lihtsam öelda, kui oma tundemaailma sukelduda ja seda väljapoole näidata. Töö tunnetega ei ole miski, millega võib, aga ei pruugi tegeleda, see on vastutuse võtmine terve suhte, tegelikult kogu oma elu eest! Keeruliseks teeb asjalood see, et tööl vajavad mehed hoopis teistsuguseid omadusi kui kodus: asjalikkus, ratsionaalsus, plaanide koostamine ja lahenduste otsimine, oskus igas olukorras külma närvi säilitada ja emotsioonid alla suruda. Need omadused-oskused teevad tööl mehest tõelise mehe, kui aga järgida neid ka kodus, läheb asi rappa, sest kaasatud on küll pea (mõistus), aga mitte süda.  

Üks iseloomulikemaid mehelikke andeid on võime näha valikuid ja kõiki tagajärgi arvesse võttes sihikindlalt eesmärgi poole rühkida. Aga naine ei taha alati lahendust, vaid ootab ärakuulamist ehk lähedust ja mõistmist. Ta ei vaja ratsionaalseid mõttearendusi, vaid loodab, et mees paneb käe ümber ta õlgade ja on päriselt olemas. Mees võib ju väga hästi ette kujutada, kuhu tahab oma jutuga jõuda, aga naine on muutlik, tema sees valitseb korra ja tasakaalu asemel paras kaos. Mitte selle pärast, et ta on jonnipunn, vaid ta on kontaktis oma tunnetega. Tunded, teadagi, veavad nagu ookeanilained endaga kaasa ja pole teada, kust end järgmisel hetkel leiad. Hirmutav? Muidugi, aga hea ka, sest ainult sel moel – tunnetega ühenduses olles – on võimalik lõpuni aru saada, mis sind tegelikult vaevab. Ratsionaalselt lahendust otsides ja argumente vaagides ei jõua ka mees kunagi selleni, et tegelikult veritseb ta südames lapsepõlvest pärit valus hülgamishaav, et tal on aeg-ajalt endast ütlemata kahju või et temagi vajab sooja puudutust ja mõistmist.

„Ole ometi mees, lõpeta see emotsioonitsemine!“ kõlab siin küllap mõnegi mehe kõrvus isa hääl. Karmi, paindumatu ja emotsionaalselt kättesaamatu isa sõnad ja eeskuju ning ühiskonnas levinud arusaam, et pehmus tähendab selgrootust, argust ja seksuaalset võimetust on kujundanud tänapäeva mehe ettekujutuse mehelikkusest. On viimane aeg panna see arusaam kahtluse alla, tunnistada oma hirmu muutumise ees ja alustada emotsionaalse harituse omandamise teed!

Muidugi nõuab enda tundemaailmale otsa vaatamine julgust, aga meestel tasuks teada, see on sedasorti julgus, mis võtab naisel põlved nõrgaks. Me imetleme meest, kelles on piisavalt vaprust rinda pista nii tööalaste väljakutsete kui enda sisemiste deemonitega, kes julgeb purustada emotsionaalsed kaitsekilbid ja olla päriselt kohal. Dr Brandy Engler, meeste seksuaalprobleemidele keskenduv psühhoterapeut, tuletab meestele meelde: „Naisi sütitavad niisugused mehed, kellel on võime olla otsustav, võtta vastutus, teada, mida teha; kelles voolab see loomulik testosteroonist toituv seksuaalenergia ja kes seda ihas oma naise järele ka väljendavad.“ Teisisõnu, naised armastavad mehi, kelles on julgust ja kirge. See aga nõuab muidugi emotsioone.

 

Tõelised valikud

Millest võiks mees alustada? Lugeda, võtta naisega teineteise jaoks aega ja omavahel arutleda, käia kursustel, kohtuda terapeudiga. Siin ei ole tegu valikuga, kas võtad vaevaks suhte parandamiseks midagi ette võtta või tegeled millegi muuga, harjumuspärasega. Teadliku mehe valikud on hoopis tõelisemad: kas sa elad nii, nagu su isa elas või on sul tõeliselt lähedased ja tähendusrikkad suhted iseenda, teiste meeste, oma naise ja lastega; kas sa oled selline, nagu oled õpetatud olema – tuim ja varjul kaitsekilbi taga – või saad tunda kirge ja armastust; kas võitled üksi või saad kõndida eluteel koos kallitega ning tunda tõelist lähedust ja tuge. Üks mu hea tuttav meesterahvas võttis oma uue elu kokku nii: „Ma tunnen end kindlalt, ma valitsen olukorda, ma ei lükka otsustamist aina edasi ja lahtised otsad ei lohise mul enam järel. Ma ei pea enam kellelegi tõestama, et olen kuradi kõva mees.“

Masters kinnitab oma raamatus, et selline enese otsimise teekond on ürgne eksirännak, mis tuksleb iga mehe kontides ükskõik, kas ta ka sellele rännakule läheb või mitte. Mees, võta vastutus ja asu teele! Vali külma närvi asemel soe (ja haavatav) süda, poe oma kaitsekilbi tagant välja ja ole armastusele kättesaadav. Küsi abi, et lapsepõlvehaavu uurida ning hari end emotsionaalselt. Ole valmis kohtuma sooja ja tundliku mehega enda sees. Meie, naised, toetame ja usaldame sind ja oleme valmis sind armastama.


Kolumn ilmus 2017. aasta oktoobrikuu"Sensas".

*** *** ***

Enda sügavamast uurimisest, elu muutmisest ja uute isiklike sihtide seadmisest räägivad ka need lood:

Täida lehe vasakus servas olev vorm ja liitu Uudiskirjaga, et olla kursis toimuvate ürituste, lugemist väärt raamatute ja huvitavate artiklitega! 

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri