Kas kõik on lihtsalt üks kehakeemia?

Neuroteadlased on aastakümneid uurinud, millised ajupiirkonnad on emotsioonides osalised või nendest mõjutatud ning miks inimesed sarnastes olukordades nii erinevalt reageerivad. „Kas meil üldse ongi mingit osa oma tegutsemise juhtimisel või on kõik lihtsalt üks kehakeemia? Kas meie otsused on vabad või tulenevad serotoniini retseptorite arvust närvirakkudes või aju otsmikusagara rakkude aktiivsusest?“ küsib evolutsioonibioloog Tuul Sepp artiklis „Iseloom seestpoolt vaadatuna“. Kas ärevuse puhul saame ise midagi ette võtta või oleme siin vaid oma vigase närvisüsteemi ja kehakeemia ohvrid?

Loe lisaks

Päritud ärevusest ja isiklikust vastutusest

Õppisime kooli bioloogiatunnis, et pärime oma vanematelt füüsilised omadused nagu kasv, välimus, näo kuju, juuste ja silmade värv. Aga kuidas on iseloomu, arukuse ja vaimse tervisega? Kas ka need sõltuvad vanematelt lapsele kanduvast DNA järjestusest? Kas ärev meel on pärilik? Kas pidev muretsemine on paratamatu ja meie kontrolli alt väljas?

Loe lisaks

Elamine udus ekseldes

Tänapäeva meditsiin ravib ärevushäiret peaasjalikult tablettidega. On see vajalik? On see tõhus? Kas antidepressandid ja rahustid tõepoolest tervendavad või aitavad äreval inimesel end vaid ajutiselt paremini tunda?

Loe lisaks

Muuda mõtteid ja su elu muutub! Kas nii lihtne ongi?

Inimene suudab end oma mõtetega täiesti ummikusse ajada. Me muretseme liialt, võrdleme end teistega ning kirume ja materdame enda saamatust. Väikesed asjad mõtleme suureks ja tähtsusetud  viltuminekud katastroofiks. Kõik see toob kaasa ärevuse nii meeles kui kehas. Kas saame ise oma mõtteid juhtida? Kas töö enda negatiivsete mõtetega aitab ärevusest terveks saada?  
Loe lisaks

Tunded, mis teevad elusamaks

On kolm erilist tunnet, mis raputavad ja tungivad sügavale kontidesse, puhastavad keha ja tervendavad hinge: ülevus, pühadus ja aukartus. Kui peatume ja lubame endal aeg-ajalt neid tugevaid tundeid tõeliselt kogeda, käime läbi justkui puhastustulest – vabaneme ebavajalikust ja samal ajal teeme enda sees ruumi uuele ja ilusale. Oma sisemisi sügavaid tundeväravaid avades saavutame parema ühenduse iseendaga ja saame olla osaduses sellega, mis on meist suurem. See aitab olla elusam.

Loe lisaks

Võimatu saab võimalikuks

„Ei ole mõtet proovida,“ ütles Alice, „võimatuid asju ei saa uskuda.“ „Sa oled lihtsalt vähe harjutanud,“ ohkas Kuninganna. „Kui mina olin sinuvanune, harjutasin ma iga päev vähemalt pool tundi. Jaa, mõnikord õnnestus mul enne hommikusööki uskuda koguni kuut võimatut asja!“*
Mis on sinu jaoks täna võimatu? Millega sa mingil juhul hakkama ei saa, pole mõtet proovidagi?
Loe lisaks

Rännakule hirmu seltsis

Kui sa lood midagi – kirjutad raamatut, pead blogi, teed lilleseadeid või kood salle-mütse – ja plaanid seda teistelegi lugemiseks-vaatamiseks-ostmiseks pakkuda, siis on sulle tuttav teatud sorti hirm, mis loometööga kaasas käib. Mis siis, kui see, mis ma olen valmis teinud, ei meeldi inimestele? Mis siis, kui nad naeravad mu välja? Või lihtsalt ignoreerivad? Äkki olen liiga avameelne/naiivne/edev? Võib-olla ei oska ma end arusaadavalt väljendada? On mul üldse midagi huvitavat pakkuda? Keerulised küsimused!
Loe lisaks

Otsustamise keerukusest

Elu on täis otsuseid, nende hulgas suuri ja põhimõttelisi: kas abielluda või jääda üksikuks, kolida välismaale või elada ja töötada kodumaal, jätkata senist palgatöötaja karjääri või luua midagi päris oma. Selliste suurte ja tähtsate otsuste puhul on vaja võtta endale aega ja hoolega järele mõelda. Samas on otsuseid, mis tuleb vastu võtta jooksvalt ja pikemalt mõtlemata: mida süüa, mida selga panna, millist teed pidi tööle sõita.
Loe lisaks

Tants usalduse ja hirmu vahel

Meie elu on seotud lugematute sidemetega. Näiliselt oleme vabad – teeme ise oma otsused ja valime rajad, aga sügaval sisemuses oleme mässitud harjumustesse ja põhimõtetesse. Meil on hirm lasta lahti olnust-olulisest ja nii tassimegi kogu seda koormat endaga kaasas ise samas imestades, miks puudub elust kergus ja rõõm. Lugesin ühest taoismi raamatust, et elu on tants usalduse ja hirmu vahel. Me kas usaldame, lastes lahti vanast ja uskudes tulevikult parimat, või takerdume hirmu kammitsaisse.
Loe lisaks

Õnn kaasneb õige eluga

„Usun, et elu ülim eesmärk on leida õnn. See on kindel,“ ütleb dalai-laama saalitäiele kuulajaskonnale veendunult. Lihtsakoeline ja pisut ehk kulunudki väide. Iga inimene on õnne teemal mõtisklenud, arutlenud, raamatuid lugenud ja filme vaadanud. Igaühe elus on aegu, mil on tunne, et õnn on jäädavalt selja pööranud, aga küllap on sulle tuttavad needki hetked, mil joovastus ja õnnetunne täidavad su juuksejuurtest varbaotsteni ning maailm näib imelise paigana.
Loe lisaks

Elu koos hirmuga

Iga inimene puutub oma elu jooksul kokku väga erinevate hirmudega. Soovime küll elada hirmuta, kuid see ei õnnestu, sest hirm nagu armastus või surmgi kuulub inimeseks olemise juurde. Meil tuleb lihtsalt õppida koos temaga eksisteerima.
Loe lisaks

Sundsööja on hüljanud iseenda

Sundsöömine nagu igasugune muu sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi siduvaks vajaduseks, millega toime tulla on keeruline. Piiri tõmbamine normaalse ja häiritud söömise vahele ei ole kerge – sööb ju suur osa inimesi mõnikord liiga palju, samuti on palju neid, kes pole oma välimusega rahul või neid, kes tegelevad aeg-ajalt kaalu langetamisega.
Loe lisaks