Tänapäeva
meditsiin ravib ärevushäiret peaasjalikult tablettidega. On see
vajalik? On see tõhus? Kas antidepressandid ja rahustid tõepoolest tervendavad
või aitavad äreval inimesel end vaid ajutiselt paremini tunda?
Elu murtud südamega on nagu köielkõnd
Ühel
päeval tuli zeni meister Suzuki Roshi juurde nuttes üks meditatsiooniõpilane,
kes piinles suurtes valudes. Õpilane karjus: „Miks küll on olemas nii palju
kannatust?“ Roshi vastas rahulikult: „Polegi põhjust.“ Kõlab ehmatavalt.
Inimene tahab ikka aru saada, miks temaga hirmsad asjad juhtuvad. Teadmine
annab turvatunnet ja võib-olla valmistab ka ette järgmiseks korraks. Ja
järgmine kord tuleb, sest kannatused on elu osa.
Ärevus – kaasaja epideemia
Süda taob kui hull, hingata on raske, iiveldab…kohe ma minestan... See ei saa muu olla kui infarkt! Sääraste tunnuste korral on kindlasti arukas südamearstile aeg broneerida, kuid sageli on tegu hoopis ärevushäirega.
Meditatsioon ja aju
Uurimusi
meditatsiooni mõjust ajule on koostatud juba pikki aastaid ning viimasel ajal
avaldatakse pea iga nädal mõni teadustöö, mis ilmestab mõnd meditatsioonist
saadavat hüve. Õigupoolest küll on need hüved teada-tuntud juba iidsetest
aegadest peale, kuid lõpuks on õnnestunud neid ka resonantsuuringute (MRI) või
elektroentsefalograafia (EEG) abil tõestada.
Loe lisaks