03. veebr 2011 Koguaeg kusagil mujal Kadi Kütt

Ühelt jaapani zeni mediteerijalt küsiti, kuidas ta suudab hoida meele nii rahuliku. Mees vastas:

„Kui ma istun, siis istun.

Kui ma tõusen püsti, siis tõusen püsti.

Kui ma kõnnin, siis kõnnin.“


Lihtne! Mida meie siis teisiti teeme?

Kui me istume, siis mõttes kiirustame juba püsti.

Kui tõuseme püsti, siis mõttes tormame juba teele.

Kui kõnnime, siis mõttes tahame juba kohal olla: „Oh oleks see eesmärk mul juba käes!“

Nii võib juhtuda, et Elu koputab sel teekonnal meile korduvalt otsaette: „Hei! peatu korraks, ära torma! on see üldse õige rada? on see üldse koht, kuhu sa tahad jõuda?“, aga me ei pane Elu tähele, sest me ei ole hetkes, vaid koguaeg kusagil mujal.


Seega...

Kui sa istud, siis istu kogu oma olemusega.

Kui sa tõused püsti, siis tee seda kogu tähelepanuga – ole teadvel igast oma liigutusest.

Kui sa kõnnid, siis pane tähele teekonda, protsessi ennast.

Ja kohale oled jõudnud siis, kui sa oled tõesti kohale jõudnud. Ei sekunditki varem.

Nii võib juhtuda, et paned tähele, mida Elul on sulle öelda, ja oledki lõpuks õigel ajal õiges kohas.


*** *** ***

Täida lehe vasakus servas olev vorm ja liitu Uudiskirjaga, et olla kursis toimuvate ürituste, lugemist väärt raamatute ja huvitavate artiklitega!

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri