04. nov 2010 Loo endale rohkem aega Kadi Kütt

"Aeg on raha" on saanud meile nii iseenesestmõistetavaks, et tundub lausa loodusseadus olevat,“ kirjutab Stefan Klein raamatus „Aeg. Aine, millest koosneb elu“. Me tormame ühelt kokkusaamiselt teisele, närvitseme kohe kukkuvate tähtaegade ja tegemata asjade pärast. Mõtleme raske südamega kõigele, mida tahaksime teha, kui vaid oleks aega. „Vahel on tunne, et aeg on haaranud meid keerisesse, mis kisub vääramatu jõuga kaasa,“ nendib Klein. Keegi ei taha teistest maha jääda ja nii surub ka aeglasema tempoga inimene hambad risti ja tõstab tempot. Kiirustamisest saab epideemia, kuni nõrgemad kokku varisevad.

Oleme kiirustamisest sõltuvad

„Aega ei ole,“ kõlab mantrana. Kui aga pisut asja uurida, siis selgub, et inimesed püüdlevad sageli hoopis ajapuuduse poole. Miks topitakse oma päevad kokkusaamisi-üritusi-trenne servani täis, kui ometi vaevab krooniline ajapuudus? Oleks ju mõistlik jätta regulaarselt kalendrisse täitmata kohad? Kuid täitmata aeg venib ja tekitab ebamugavust. See on aeg, mil tuleb olla silmitsi iseendaga, kuid see sobib vähestele. Kui väljastpoolt ühtki stiimulit ei tule, siis ei oska me lihtsalt iseendaga midagi peale hakata. Igav ja nõme on!


Inimeste vajaduste hulk aina kasvab, nõudmised kasvavad, koguaeg on millestki puudus. Kuid kõik, mida tahame saada, nõuab paraku ka aega. Samas pole me valmis millestki loobuma. Ratas saab sisse aina suurema hoo – kokkusaamine, üritus, trenn, kokkusaamine, üritus, trenn... Nii oleme kõiges pealiskaudsed ja kiirustavad. Ja kui õhtul väsinult voodisse heites endalt küsime, mis täitis tegelikult me päeva, siis vastust ei ole või ei meeldi see vastus meile, sest päevast ei meenu midagi tähenduslikku. Meeles on vaid pidev kiirustamine.


Kas aitaks uus märkmik või aja planeerimise koolitus? Vaevalt. Sest kiirustamise tunne tekib me endi teadvuses ja viimane ei orienteeru mitte kella, vaid sisemise aja järgi.

 

Sisemine aeg ja millest see sõltub

Miks on nii, et mõni tund venib nagu kole ja teine möödub lennates? Miks mööduvad ebameeldivad olukorrad nii aeglaselt, õnnelikud hetked aga märkamatult? Sest siin on tegu ajaga, millel ei ole midagi pistmist kellaga. See on aeg, mis tekib meis endis ja allub omaenda salapärastele seadustele. „Teadlased ei suutnud pikka aega uskuda, et meil on küll olemas andurid sooja ja külma, värvide, maitse ja lõhna tarvis, kuid just nimelt aja tajumiseks pole ühtki meelt,“ nendib Klein.


Aega kogeme vaid siis, kui midagi juhtub – mingi sündmus, mingi liikumine. Ja seda, kui kaua miski kestab, mõõdame selle järgi, kui kiire või aeglane on see liikumine. See seletab, miks tajume aega teistmoodi, kui liigume ise või liigutakse meie ümber tavatu kiiruse või aeglusega. Kas olete kunagi juhtunud nägema, kuidas keegi teeb tai chi´d? Iga liigutus on venitatud mitme hingetõmbe pikkuseks enne, kui läheb sujuvalt üle järgmiseks. Ja seda jälgides hakkame isegi aeglasemalt hingama ja tundub, nagu oleksime justkui teises maailmas, kus aeg käitub teisiti. Kui muutub rütm meis endis, muutub ka meid ümbritseva maailma tempo.


Teiseks, see, mida aistime ajana, on tegelikult mingi hulk informatsiooni. Mida rohkem vastuvõetud infot, seda pikem tundub möödunud aeg. Kuid arvesse lähevad ainult sellised meeleorganite ärritused, mida me tajume teadlikult. Seega mängib siin olulist rolli keskendumine, võime märgata detaile.  


Ka meie hingamine on seotud aja tajumisega. Kui hingame kiiremini, siis hakkame end ka kiiremini liigutama ja tajutud aeg kiireneb. Ja vastupidi, hingates rahulikult ja aeglaselt, aeglustub ka aeg.


Ja lõpuks, kes oskab lisaks keskendumisele ka hetke täiega nautida, selle õnnelikud hetked kestavad kauem, väidavad ajatunnetust uurinud teadlased. Õieti tundub see aeg tagasi vaadates pikem. Aga oleks ju tore päeva lõppedes või lausa eluõhtul kokkuvõtet tehes nentida, et suurem osa ajast oli õnnelik.

 

Sa saad luua endale rohkem aega

Jääb mulje, nagu sõltuks meist endist, kui kiiresti või aeglaselt tiksub kell. Tõsi, kella sekundid ja minutid on ikka sama pikkusega mis alati, kuid oma isiklikku aega saame pikendada ja elurütmi aeglustada tõepoolest. „Meil on vabadus võimaldada endale märksa rikkamat aja kogemist,“ lubab Klein.


Esiteks, lülita oma päevakavva tegevusi, mis rebivad su välja oravarattast ja kannavad su aegluubis-maailma. Siia sobivad juba mainitud tai chi, aga ka shindo, jooga ja paljud teised idamaised distsipliinid. Lülita trenni tehes mobiil välja, lõpeta lobisemine ja vii tähelepanu enda sisse. Ole igas liigutuses 100% kohal ja sa saad aimu, mida tähendab väljend „aeg justkui seisab“. Head on ka kõiksugu rituaalsed tegevused nagu tee joomine, kuum vann ning küünla- ja kaminatule jälgimine.


Teiseks saame aega venitada, kui oleme mõttega ühe asja juures, keskendume ja püüame igat hetke ja liigutust peensusteni tajuda. Ehk teisisõnu, oleme kogu teadlikkusega siin ja praegu (loe ka "Olla igas hetkes kohal").  


Jooga pakub terve valiku hingamisharjutusi, mille üks eesmärke on vaigistada ja rahustada meelt. Kes on regulaarselt hingamisharjutusi teinud, see on kindlasti tajunud, kuidas iga hingetõmbega aeglustub südamerütm ja koos sellega kaob igasugune kiirustamine ja ärevus. Aeg voolab aeglaselt ja kannab endas suurt ja sügavat rahu. Seega, ka hingamisega saame oma aega aeglustada.  (Alustuseks on head "Lihtsad hingamisharjutused".)


Ja lõpuks, neil inimestel, kes oskavad nautida, on aega rohkem. Õieti on neil ikka sama palju aega kui teistelgi, kuid kasutatud aeg ja kogetud hetked tunduvad pikemad ja väärtuslikumad.


Ja üldse, me peaksime jõudeaega aktiivselt tekitama, mitte ootama, et ehk mõnel päeval jääb paar vaba minutit kahe kiire tegevuse vahele. Kirjuta kalendrisse MINU AEG ja keeldu sinna mis tahes muid asju kirja panemast! See polegi nii lihtne, aga usu, iseendale truuks jäämine tasub end ära. Tee rohkem tegevusi nende endi, mitte võimaliku tasu pärast. Vestle huvitava inimesega vestluse enese pärast, kiirustamata ja kella piilumata. Kuula muusikat sellepärast, et muusika valmistab sulle rõõmu, mitte sellepärast, et sa pelgad vaikust. Mine nädalavahetusel turule ja võta endale aega müüjatega rääkida. Küsi, kuidas saak ka sel sügisel on ja millist peedisorti nad soovitavad. See on täiesti teine maailm – ehe ja rikas! Ja kirjuta sõbrale kiri. Mitte niimoodi: kuis sul? mul ok. terv. Kirjuta pikk ja aus kiri sellest, kuidas sul läheb ja mida sa mõtled ja kui palju sa teie sõprusest hoolid.


Hoia oma e-postkast kinni ja ava see vaid paar korda päevas. Ära lase pidevalt sissevoolavatel rämpskirjadel oma keskendumist (aga ka nautimist) segada. Ära peta ennast – ka kõige asjalikum kiri ei nõua sekundite jooksul vastamist!


Ühel hetkel tajud, et su ajatunnetus on muutunud. Möödunud aeg tundub pikem ja rikkam, kogetud hetked tunduvad tähenduslikumad. Su ümber on jäänud inimesed, kes rikastavad su elu, mitte ei röövi su aega. Sul on mahti panna tähele nüansse, teravam tajumine aga parandab meeleolu, sest aju on seatud nii, et me kogeme ärksa tähelepanu seisundit rõõmuküllasena. Nii saad juurde aega ja suudad oma elu rohkem nautida.


*** *** ***

Täida lehe vasakus servas olev vorm ja liitu Uudiskirjaga, et olla kursis toimuvate ürituste, lugemist väärt raamatute ja huvitavate artiklitega!

Oled sa ka Jooga ja teraapia facebooki fänn?

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri