Aeg-ajalt tasub igaühel teha oma elus inventuuri ja mõtiskleda järgnevate küsimuste üle: kuidas me and tunnen? mis mu õnnetunnet kasvatab ja mis mulle haiget teeb? mis mulle mu tervise juures muret valmistab? mida saan ise ette võtta, et olla tervem ja tunda end nii, nagu ma südames soovin tunda?

Psühhiaater, lastearst ja teadlane Daniel J. Siegel on uurinud noorukite aju toimimist ning selgitab raamatus „Ajutorm“, millised omadused aitavad noorel end avastada, proovile panna ja täiel rinnal elada: uudsuseotsingud, suhtlusringi avardumine, emotsioonide intensiivistumine ja loov uurimine. Kui tahame elusat ja tähendusrikast elu, tuleb needsamad neli omadust hoida au sees ka täiskasvanueas.

Õigesti edasi antud kõne võib lummata kogu auditooriumi, innustada viimset kui kuulajat – see võib osutuda võimsamaks kui mis tahes kirjalik tekst. Nii tõesti on. Ma loodan, et sinulgi on olnud võimalust kuulata kedagi sellist kõnelemas, kes inspireerib, intrigeerib, innustab, julgustab ning süütab su südames paremaks-inimeseks-saamise sädeme.

Südamearstid rõhutavad, et veresoonkonna aktiveerimiseks ja tervisehädade ennetamiseks tuleb tuua oma päevadesse rohkem liikumist. Pane lihtsate võimlemisharjutustega veri kehas korralikult käima!

Ühel päeval tuli zeni meister Suzuki Roshi juurde nuttes üks meditatsiooniõpilane, kes piinles suurtes valudes. Õpilane karjus: „Miks küll on olemas nii palju kannatust?“ Roshi vastas rahulikult: „Polegi põhjust.“ Kõlab ehmatavalt. Inimene tahab ikka aru saada, miks temaga hirmsad asjad juhtuvad. Teadmine annab turvatunnet ja võib-olla valmistab ka ette järgmiseks korraks. Ja järgmine kord tuleb, sest kannatused on elu osa.

On ammu tuntud tõde, et füüsiliste haiguste põhjusteks on emotsionaalsed ja psüühilised läbielamised. Kui me korrastame oma mõtte- ja tundemaailma, parandame ka oma füüsilist tervist. Me suudame ise oma elu, heaolu ja tervist luua!

On aastasadu vana teadmine, et just südamest leiame vastused. Kuid selleks, et neile ligi pääseda, tuleb süda äratada, ta puhastada ja tervendada. See lihtne ja ilus meditatsioon aitab sul oma südamele keskenduda ja süda justkui peeker armastuse ja soojusega täita.

Põlveliiges on inimese üks keerulisemaid ja kõige sagedamini vigastatumaid liigeseid. Isegi rahulikul liikumisel on koormus põlveliigesele väga suur ja seetõttu ka traumaoht kõige suurem. Aga vahel pole traumat vajagi – selleks, et põlved annaksid end valuga tunda, piisab vaid Eesti niiskest ilmast!

Kui karmilt ja kriitiliselt sa endasse suhtud? Mark Williams ütleb raamatus „Ärksus“, et lahkus iseenda suhtes ja hinnangute andmise lõpetamine kujutavad endast pöörases maailmas rahu leidmise nurgakivisid. On võimatu hoolida teistest, kui sa ei hooli iseendast, on võimatu armastada teisi tõeliselt, rünnates ennast samal ajal oma puudujääkide pärast.

Iga inimese elus on kriitilisi olukordi, mis tekitavad ärevust ning panevad südame pekslema, pea ringi käima või käed värisema. Sellised sümptomid pole midagi kahjulikku ega ohtlikku – see on keha loomulik reaktsioon ohu korral. Adrenaliinitase veres tõuseb, lihased pingestuvad, süda lööb tugevamalt ja kuna keha vajab rohkem hapnikku, siis hingamine kiireneb. Probleem tekib siis, kui ärevus vallandub olukorras, kus tegelik oht puudub või kestavad sümptomid pikka aega, nii et hakkavad igapäevaelu segama. 

„Kui inimene tuleb teraapiatuppa, astub ta üle kõrge künnise,“ ütleb psühhoterapeut ja kirjanik Tommy Hellsten. Seda künnist pole tegelikult olemas, see künnis asub inimese sees. Meie ühiskonnas on oluline olla tugev ja edukas, saada ise kõigega ja alati hakkama. Nõrkus ja teiste  inimeste vajamine tähendavad ebaõnnestumist. Alles siis, kui halb enesetunne muutub juba väljakannatamatuks või annab elu äärmuseni valusaid hoope, söandab inimene küsida abi terapeudilt.

Kas oled mõelnud, et sellest, kuidas sa päeva lõpetad, sõltub päris palju see, milliseks kujuneb su järgmine päev? On oluline vahe, kas heidad magama, pea muremõtteis ja keha pinges, või on su sees rahu ja tänulikkus ning usk, et homme saad vastused, et homne toob head.

„Mis on elu mõte?“ küsib Tema Pühadus dalai-laama ja vastab ise: „Ma usun, et elu mõte on vältida kannatusi ja leida õnn.“ Iga inimese ülesanne on end arendada ja õppida, kuidas muuta rõõm põgusast tundest kestvaks omaduseks. Kestev sisemine rõõm annab meile energiat ning viib rahuldust pakkuva ja tähendusrikka eluni.

Mõttetöö võtab ajult palju energiat ja teadlikku mõtlemist toetavad aju osad väsivad kiiresti. Seda teades peaksime eriti hoolega kaaluma, kuhu väärtuslikku ajuressurssi kulutame, paneb meile südamele Tartu Ülikooli ajuteadlane ja psühholoog, raamatu „Ajast ja arust“ autor Jaan Aru.

Ei ole vist kellelegi uudiseks, et naeratusel on tervendav ja energiat andev toime. Öeldakse lausa, et naeratus on inimestele sama, mis päikesepaiste taimedele – hädavajalik ellujäämiseks ja arenguks.

Tulevast abikaasat või elukaaslast kohates usume, et just tema on see õige. „Me sobime nii hästi!“ õhkame ja usume südames, et meid ootab ees pikk ja harmooniline kooselu. Ometi lahutatakse enam kui pooled abieludest! Kuidas me teame, kas sõlmitud liidul on ka tulevikku?

Et kaalust alla võtta, on vaja õigesti toituda ja piisavalt liikuda. See on ammu tuntud tõde. Kuid Patricia Grant toob oma raamatus „Hingamine hävitab liigsed kilod“ veel ühe vajaliku sammu saledaks saamise ja saledana püsimise teel ja selleks on hingamine. Kas nii igapäevane asi kui hingamine aitab tõesti liigsed kilod hävitada?

Eestlase kohta öeldakse, et ta on teiste kiitmisega kitsi ega oska ka ise komplimente vastu võtta. Ma usun, et suurel määral on siin taga madal enesehinnang ja vähene usk enda oskustesse-võimetesse.

Küllap oled kuulnud Briti kirjaniku Aldous Huxley (Texts and Pretexts 1932) tuntud ütlust „Kogemus ei ole see, mis kellegi inimesega juhtunud on. Kogemus on see, mida inimene juhtunuga peale hakkab.“ Tõepoolest, kogeme ju kõik elus raskusi, kuid mõni meist suudab end põlvili surutuna kiiresti kokku võtta, selgelt mõelda ja otsustada, teine on samas olukorras jõuetu ja langeb musta masendusse. Küsimus on selles, kuidas me meid tabanud olukorda tõlgendame: kas peame seda ähvardavaks hädaohuks või lahendatavaks väljakutseks.

Reisimine on tänapäeva elu lahutamatu osa. See võib piirduda paarikümne minutilise autosõiduga töö ja kodu vahel, olla pisut pikem ostu- või ärireis või lausa kümmekond tundi kestev lennusõit ühelt kontinendilt teisele. Puhkusereisid viivad tänapäeva inimesi järjest kaugemale, sõidud venivad järjest pikemaks. Kes meist poleks kogenud kanget selga või valust tuikavaid põlvi kitsal bussi- või lennukiistmel!

Miks see just minuga juhtus? Miks ma pean seda jälle tegema? Kuidas ta saab ometi minuga niimoodi käituda? Küllap on need küsimused tuttavad sullegi. Küsime neid endalt, kui seisame silmitsi mingi tõsise takistuse või jamaga. Kuid küsimustel on suur jõud – need määravad ära, kuhu sa suunad oma tähelepanu ja energia ning kuidas end tunned.

Enamik meist on unustanud loomuliku hingamise. See on hingamine nii, nagu teeb seda laps või loom – lõdvestunud kehaga, sügavalt ja mõnuga. Täiskasvanu hingamine on sellele täiesti vastupidine – kiire, närviline ja pinnapealne. Tulemuseks on pidev ärevus, pinges keha ja elujõu vähenemine. Pole kunagi liiga hilja hakata oma tervise eest hoolt kandma ja õppida õigesti hingama!

Siin on üks lihtne ja tore meditatsioon südamega suhtlemiseks. Saad seda teha üksi või kellegi juhendamisel. Samuti sobib see meelerännak neile, kel mediteerimise kogemus puudub.
Kõige lihtsam on, kui loed ise häälega teksti ning salvestad selle diktofoni või telefoniga. Ära kiirusta! Olgu nii sisselugemise kui läbitegemise tempo aeglane ja rahulikult voolav. Pausi kohad olen tähistanud punktidega.

Ärevus seob endasse palju energiat, kuid see energia tõuseb pähe ja tormab seal ringiratast nagu tuulispask, kasvatades sisemist pinget veelgi. Joogas kasutatakse ärevusele vastu astumiseks selle vastandi arendamist: tempo aeglustamist, energia allapoole toomist, keha lõdvestamist ja meele rahustamist.

Õige pea koputab kevad me uksele, rõõmus ja ootusärev. Kõik on värske, puhkeb ja tärkab uuele elule, aga inimene kurdab väsimuse üle. Millise moega sina kevadele ukse avad – kas oled põnevil ja energiline või jõuetu ja pikast talvest väsinud?

Suur osa inimesi arvab, et nende vaatenurk maailma suhtes on midagi, mis on neile kaasa sündinud. Mõni on valdavalt rõõmsameelne ja positiivse suhtumisega, teine aga kirtsutab nina ja näeb kõiges peaasjalikult puudusi. Hoolimata sellest, kuidas siiani oled asjadele vaadanud või mida oma elus läbi elanud, on sul igal hetkel võimalik oma vaatenurka muuta. Sa saad õppida vaatama oma elule ja kogemusele läbi positiivsete läätsede, et ebaõnnestumiste asemel keskenduda helgetele hetkedele.

Enese uurimine ja muutmine on raske töö. Põhjuseks võivad olla nii haigetsaamised igapäevaelus kui lapsepõlvest pärit emotsionaalsed haavad, mis ei lase selga sirgeks lükata ja sügavalt hingata. Kuid ega me pääse! Meil tuleb oma enesetunnet ja käitumist järjepidevalt tähele panna ja sügavuti uurida. Enesehinnang on elus hakkama saamise võti, sest see mõjutab nii meie mõtteid, tundeid kui käitumist. Enesehinnangust on mõjutatud kõik meie isiklikud ja töösuhted.

Stress on tänapäeva inimese igapäevane kaaslane. See väsitab, räsib ja võtab elurõõmu. Kuid kui sul on piisavalt tarmukust, tähelepanelikkust ja enesedistsipliini, on võimalik stressile vastu astuda.  

Meie igapäevane elu on ülikiire. Tahame olla tõhusad ja tulemuslikud. Iga vaba hetk on võimalus saata veel üks e-kiri või teha pakiline telefonikõne. Selline rabelemine võib saada lausa sõltuvuseks. Kuid säärase seisundi taga on ärevus, mis kutsub esile pideva pinge nii kehas kui meeles. Selle asemel, et seisatada, pingest teadlikuks saada ja see endast välja hingata, pressime edasi, sest äkki muidu ei jõua, ei saa hakkama, ei meeldi teistele...

Kui su süda lööb rahulikult, siis suudab su aju töötada tõhusalt ja teha häid otsuseid. Sa oled siis erksa mõtlemisega, keskendunud ja innovaatiline.

Igal aastal, kui päike hakkab oma ringi madalamalt käima ja töölt kojutulek jääb pimeda kätte, hakkavad inimesed kurtma väsimuse ja tülpimuse üle. Kõige kiirem viis energia taastamiseks on õige hingamine.

Meie elu on väga kiire, tegeleme korraga mitme asjaga, et kõik päevaplaanis kirjas olev tehtud saaks. Kuid samal ajal tunneme ärevust ja pinget ning jätame iseenda ja oma südame tähelepanuta.

Kõikide kultuuride sõdalased karjuvad võitlusse tormates metsikuid sõjahüüde. Osaliselt on see mõeldud vaenlase hirmutamiseks, kuid nii võitlevad sõdalased instinktiivselt ka paanikasse sattumise vastu. Pikk valjuhäälne hüüd tähendab kopsude tühjendamist õhust ja see võitleb vastu katsetele hingamist kinni hoida. Just seda kipub inimene hirmu mõju all tegema. Aga iga kord, kui hirmutunde blokeerimiseks hinge kinni hoiame, loome ärevust hoopis juurde, jätame end ilma jõust ja nõrgestame oma ühendust eluvaimuga.

Teadlased teavad täna, et just süda on see organ, mille toimimisest sõltub kõige otsesemalt meie füüsiline ja vaimne tervis. Süda kiirgab elektromagnetlaineid ja nendest tekib südame ümber võimas väli, mis mõjutab teisi organeid, kõiki keharakke. Mida harmoonilisem on energia südames, seda harmoonilisemalt toimib kogu ülejäänud keha, seda rohkem on meil energiat ja väge.

Siin on üks lihtne meditatsioon, mis aitab unistada ja uskuda, et kõik on võimalik. Just unistused ütlevad meile, kes me tahame tõeliselt olla, need näitavad meile kätte meie anded, mis aitavad luua ihaldusväärse elu. Kui järgneme oma unistustele, siis käime hingeteed.

Siin on üks lihtne meditatsioon, mida saad teha siis, kui halb tuju kipub maad võtma. Või miks sa peaksid nii kaua ootama? Kasuta seda siserännakut kehva enesetunde ennetamiseks!

Kui õppisin joogaõpetajaks, manitseti meid pöörama erilist tähelepanu seedimisele, kuna Idamaade tervishoius peetakse halba seedimist suure osa haiguste põhjuseks. Kui elaksid Indias või Hiinas ja käiksid aastatuhandevanuseid tervendamismeetoteid praktiseeriva arsti juures, esitaks ta sulle mis tahes kaebuse korral kindlasti küsimusi ka seedimise kohta ning jagaks nõuandeid ja drooge selle parandamiseks. Seedimine on füüsilise ja vaimse tervise seisukohalt väga tähtis!

Kuhu iganes läheme, kõikjal hõljub õhus kärsitus ja kiirustamine. Inimestel on hulk eesmärke, kõik teevad vahetpidamata midagi, kõik püüdlevad millegi poole. Kohustusi on väga palju ja tempo on pöörane. Kuidas närvikava sellele küll vastu peab?! Kas sa tõesti ei tunne igatsust end lõdvaks lasta, lihtsalt logeleda ja näiteks õhtutaevast vaadata? Olla vahelduseks filosoofiline ja üldse mitte tõhus?

On tore päeva alustada, kui oled sügavalt ja rahulikult maganud ning hommikul rõõmsa meelega ärganud. Päike paitab soojalt nahka ja õhk on kevadiselt värske. Aga need päevad, mil väljas on sombune, sinu uni on olnud katkendlik ning ärgates on kael kange ja tuju nullis? Ka sellisteks päevadeks oleks vaja mingit vahendit, mis ei laseks stressil meid maha murda. Hommikuvõimlemine on siin parim abimees!

Too oma päevadesse rahulik rütm! Kui su keha on rahulik ja töötab harmooniliselt, siis muutub rahulikuks ka rabe meel. Nii suudad paremini mõelda, keskenduda ja häid lahendusi kinni püüda. Kasuta selleks kõnnimeditatsiooni! Olen seda rakendatud juba palju aastaid ja tean, et see aitab.

Küll oleks lihtne elada, kui õnnestuks igal hetkel oma südant kuulata ja südamega otsustada!
Kui võtaksime oma südant kuulda, siis oleks palju vähem hirmu, valesid valikuid, tagantjärele kahetsemist, süütunnet ja süüdistamist.

Doktor O´Hare Pantsusmaalt teab, et hingamisega saab saledamaks. O´Hare on juba üle 20 aasta spetsialiseerunud ülekaalu ravimisele. Ta on loobunud dieetide soovitamisest, kuna kogemus näitab, et ligi 90% salenemise eesmärgil dieedi pidajatest kaaluvad mõni aasta hiljem sama palju kui enne dieeti.

Too oma päevadesse loomingut! Väide, et loovus on seotud tervisega, võib paista kummalisena. Kes on varem kuulnud, et arst määraks haiguse ennetamiseks või raviks maalimise, tantsimise, aiatöö, kudumise või blogimise?

Hoolitse oma südame eest nagu õrna taime eest! Sellise soovituse annab USA kardioloogiaprofessor Dean Ornish. Tema lihtsad ja samas kõigile teada nõuanded on päästnud tuhandete elu.

„Keha räägib seda, mida sõnad ei suuda,“ on öelnud tantsija ja koreograaf Martha Graham. Joogaõpetaja ja psühhoterapeudina tean, et keha on väga tark ja aus, ta annab meile alati märku, kui oleme temaga hästi ümber käinud, aga kutsub korrale ka siis, kui oleme tema suhtes tähelepanematud või hoolimatud. Et keha tarka häält kuulda, tuleb meil oma kehaga heas ühenduses olla.

Õpi end lõõgastama! Lõõgastunud keha toob kaasa meele rahunemise ning hirmu, ärevuse ja depressiooni leevenemise. Lõõgastunud kehas lülitub stressireaktsioon välja, vallanduvad endorfiinid, alaneb vererõhk ja kortisoolitase. Niisuguses lõdvestunud seisundis suudab keha end ise tervendada.

Sinu kasutuses on lihtne ja tõhus vahend äreva või väsinud meele rahustamiseks: aeglane ja sügav hingamine ja tähelepanelik hingamise jälgimine. Saad hingamismeditatsiooni teha hommikul kohe pärast ärkamist, lõõgastushetkel keset kiiret päeva või õhtul enne uinumist.

On terve hulk küsimusi, mille esitamine patsientidele paljudel arstidel pähegi ei tule, ometi annavad vastused nendele küsimustele inimeste haiguste põhjustest hoopis rohkem aimu kui vereanalüüs, uriiniproov või röntgenuuring.

Paljude inimeste puhul on kiire ja pinnapealne hingamine muutunud igapäevaseks. Koolis on meid õpetatud kõhtu sisse tõmbama (nii näeb ju saledam välja!), pinges kõhuga ei ole aga võimalik vabalt hingata. Oleme harjunud igapäevase emotsionaalse pingega ega pane enam tähelegi, et ka keha on niiviisi pinges ning hingamine seetõttu katkendlik ja pinnapealne või puudub hoopis.

Küllap on sinugi tutvusringkonnas mõni inimene, kelle kohta öeldakse, et tal on suur süda või et ta elab avali südamega. Mille poolest ta ülejäänutest erineb? Selline inimene on enesekindel ja rõõmsameelne, ta väljendab end vabalt, vaatab suheldes silma ja kuulab kogu tähelepanuga. Tal on lihtne aktsepteerida end sellisena, nagu ta on, kaasa tunda ning andestada vajakajäämised nii endale kui teistele.

Mida ette võtta, kui õhtuti ei taha uni tulla? Kell näitab juba ammu üle kesköö, aga sa vähkred unetult teki all ja maadled oma peas päevaste probleemidega. Või oled küll õigel ajal uinunud, kuid mitte und täis maganud, sest koos kukelauluga on silmad lahti ja uni läinud. „Kas peaksin tõesti kell 5 asutama end pesu triikima või arvutis tööd tegema?“ olen minagi endalt üsna sageli aovalgel küsinud.

Kui vaatame inimese keha, siis torkab silma, et kael on keha kõige kitsam koht. Koht, mis ühendab pead ja keha on nagu meie „pudelikael“, kus väiksemagi pinge korral on energia vaba liikumine tõkestatud. Pinge peamiseks põhjuseks on vale kehaasend ja lihaste ülekoormus sundasendis, näiteks arvutiga töötamisel. Pidev pinge kaelapiirkonnas toob lisaks kangele kaelale kaasa ka peavalu, kroonilised kurguhädad, kurgumandlipõletiku, nõrga ja kõlatu hääle ning kilpnäärmehaigused.

Oled sa kohtunud inimesega, kes on kärsitu ega suuda paigal püsida, kelle keha on pinges kui vibu, kes ruumis liikudes lööb end vastu laua nurki, kes pillab asju käest, kes pidevalt unustab? Või on su ümber inimesi, kes väiksemagi vastuseisu korral reageerivad kui säraküünal? Ehk oled see inimene sina ise?

Kui tunned, et sisemine rahu on kadunud ja ärevus närib hinge, siis võta endale aega, lõdvestu ja loo kontakt maaga. Nii taastad tasakaalu ja eneseusu ning saad jõu ja paindlikkuse elu muutustega toime tulekuks.

Joogas räägitakse palju õigest hingamisest ja selle kasust nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Milline on „õige" hingamine? Milliste sõnadega üldse hingamist iseloomustada? Sügav – pinnapealne, sujuv – katkendlik, ühtlane – ebaühtlane, vaba – tõkestatud, aeglane – kiire... Kuidas sina oma hingamist kirjeldaksid? Kas teadsid, et vale hingamine võib muu hulgas põhjustada peavalu, selja- ja kaelapinget, kõrget vererõhku, kehva mälu ja nõrka keskendumisvõimet ning unetust?