TED (technology, entertainment, design) konverentside tegevjuht Chris Anderson on kirjutanud raamatu kõnelemise kunstist. Anderson kirjutab eessõnas: „Selle raamatu eesmärk on seletada, kuidas sünnib võimsa avaliku esinemise ime ning varustada sind kõige vajalikuga, millega saad anda endast parima.“ 

Minulgi tuleb aeg-ajalt konverentsidel-seminaridel esineda ja koolitada. Noppisin Andersoni ligi 300 leheküljelisest raamatust välja need soovitused, mis mind enim kõnetasid või mis on mind esinemistel aidanud. Ehk on need kasuks sullegi.

Esineja isiksus muudab informatsiooni inspiratsiooniks

Miks mõni esinemine mõjub ja teine mitte? Kuulajad on valmis kogu oma tähelepanu andma esinejale, kes on siiras ja ehe, kes julgeb olla tema ise. Kui oled ehe, tundud usaldusväärne ja meeldiv ja just see tekitab kuulajates inspiratsiooni. Nad hakkavad su kirge jagama.

Hea kõneleja loob oma kuulajatega sideme, tekitab uudishimu ja haarab inimesed kaasa, sest ta teab, on veendunud selles, mida räägib ning suhtub räägitavasse kirega.

Ehe kõneleja julgeb olla haavatav ja kutsub nii esile kuulajate empaatia. Sina oled inimene ja su kuulajad on inimesed. Oleme inimestena ühe supi sees – maadleme siin elus kõik suhte- ja hingehädadega ning püüame leida õnnevalemit. Ole siis kuulajate vastu soe ja sõbralik, mõtle neist kui oma sõpradest. 

Kas su kõne on tähendusrikas?

Mis on su kõne sõnum? (Pane see enda jaoks kirja maksimaalselt 15 sõnaga.) Ükski kuulaja ei taha oma aega kulutada mitte millegi kuulamisele. Ta tahab osaleda avastusretkel, liikuda koos sinuga sammhaaval millegi olulise ja tähendusrikka poole. Ta tahab nendest hetkedest midagi olulist kaasa võtta, et selle üle hiljem mõtiskleda või, veel parem, see ellu viia.

Hea oleks juba kõne alguses teada anda, millistele küsimustele oma kõnes vastad. Nii saab kuulaja end sinuga samale lainele häälestada ega pea aimama, mille pagana pärast talle sinu mõtteid vaja on.

Kas sa tead käsitletava teema kohta piisavalt palju, et olla kuulajate aega väärt?

Tõde on tähtis! Kui liialdad või vassid, tuleb see varem või hiljem välja.

Kas oled kõik selle, millest räägid, enda sees läbi seedinud? Oled sellega enda sees rahu sõlminud? Kui lähed inimeste ette „poolikult seeditud“ asjadega, jooksed ühel hetkel kinni või keerutad end ise oma jutuga sõlme.

Ükskõik, mis on su esinemise ajalimiit, käsitle teemat vaid nii palju, kui on vaja selleks, et kaevuda kuulajate huvi äratamiseks piisavalt sügavale. Sa ei jõua kõiki oma teadmisi nagunii auditooriumini tuua!

Räägi endast mõni paljastav lugu, aga olgu see aus ja siiras, mitte edvistav ja ennast upitav. Milliseid vigu oled teinud? Mida oled sel teekonnal õppinud? Oma kogemuste jagamine on miski, mis inimesi elus edasi aitab ja innustab.

Seleta, kui miski vajab seletamist, ära eelda, et kuulajad teavad sama palju kui sina. Miks nad siis üldse peaks oma aega sinu kõne peale kulutama?!

Pea meeles, et kõne algus peab äratama kuulajates huvi ja kõne lõpp määrab ära, millisena sind ja su sõnumit mäletatakse. (Minu kogemus: õpi algus ja lõpp sõna-sõnalt pähe nii, et võid need une pealt ette vuristada. See annab enesekindlust.)

Üks oluline asi veel. Iga lause loeb. Küsi endalt, kas kõik see, mida plaanid rääkida, on su sõnumi seisukohalt oluline ja huvitav. Loba ähmastab sõnumit. Just sellepärast tasub kõne sõna-sõnalt välja kirjutada ja endale häälega ette lugeda ning siis kõik tarbetu jutt eemaldada.

Hääle tööriistad

Oma häälega saad näidata, kuidas see kõik, millest räägid, sulle päriselt ka korda läheb. Siin mängib kaasa hääle tugevus, kõrgus, tämber, tempo, toon, tõus ja langus (prosoodia). Lindista end kõnet pidamas, pane silmad kinni ja kuula. Usu mind, see on hoopis teine tera, kui oma sõnade paberilt lugemine!                                                                                                                                                                         

Abistav visuaal

Enne, kui slaidid valmis teed, küsi endalt, kas neid on ikka vaja. Anderson ütleb, et vähemalt kolmandik TED-i kõige populaarsematest kõnedest on esitatud ilma igasuguste vidinate ja viledeta. Slaidid viivad kuulajate tähelepanu kõnelejalt ekraanile. (Aga vahel on nii keeruline slaididest loobuda, sest need on nagu ametlikult aktsepteeritud spikker, kust võid unustamise korral näpuga järge vedada.) Kui räägid midagi väga isiklikku, midagi, mis sind ennast sügavalt puudutab ja millega loodad ka kuulajate südame põhjani jõuda, ära slaide (ükskõik, kas tegu on sõnade, skeemide või fotodega) kasuta.

Visuaali kõige ilmsem eesmärk on midagi seletamise asemel näidata, näiteks kui tahame esitada midagi naljakana või teha keerulist lihtsamaks. Enne peab muidugi selge olema, kas pilt, mida plaanime näidata, võimaldab midagi niimoodi selgeks teha, et sellest abi on.

Jälgi, et see, mida sa räägid ja mida sa näitad, sobiksid omavahel väga hästi kokku.

Pole mingit mõtet jätta slaidi ekraanile, kui oled sellest rääkimise juba lõpetanud. 

Kuidas olla enesekindel ja rahulik?

Astu kindlat lavale, peatu, vaata ringi, loo silmside ühe-kahe inimesega, naerata neile tervituseks. Oota. Oota veel pisut. Ja nüüd avalause…

Jäta endale ja kuulajatele ruumi! Ära vurista, vahuta ega vala inimesi infoga üle! (Kui aus olla, siis see viimane lause on minu täiendus Andersoni tekstile. Mind morjendavad väga mõned ETV saatejuhid, kes kiirustades sädistavad ja täristavad ja räägivad üksteisele peale ja vahele ega anna mulle hetkegi aega, et info vastu võtta ja võib-olla seda isegi seedida. Kiirustamine toob kaasa tühisõnalisuse, muudab hääletooni kõlatuks ja diktsiooni kehvaks. Mis on selliste saadete eesmärk? Meelelahutus, mis muu.)

Liigu ringi, kui tahad ja kui see on esinemispaigas võimalik. Aga kui soovid midagi ekstra rõhutada, peatu ja vaata inimestele otsa.

Harjuta nii kaua, et sa ei peaks laval sõnu meelde tuletama. Nii saad esinemise ajal keskenduda sellele, et oma sõnumit ja kirge edasi anda.

*** *** ***

Liitu Jooga ja teraapia Facebookiga!