Meie ümber on tohutul hulgal infot, tegemist vajavate ülesannete nimekiri on pikk – nii on oht, et raiskame olulist ajuressurssi ebaolulisele. „Võtke siinkohal hetk, et endale meelde jätta, et teie teadlik mõtlemine on nagu pudel vett, mis teil on kõrbes kaasas – seda tuleb kasutada otstarbekalt,“ toob tabava võrdluse Aru.

Võtame infot vastu korraga mitmest infokanalist (televiisor, sotsiaalmeedia, Google jne), täidame üheaegselt mitut ülesannet, suhtleme mobiiltelefonis ja loeme e-kirju. Oleme muljet avaldavad rööprähklejad! Suur osa inimesi arvab lausa, et on niimoodi rabeldes eriti tõhus. Kuid tegelikkus on see, et ajule selline rööprähklemine ei sobi. Aju peab pidevalt lülituma ühelt ülesandelt teisele ja see nõuab temalt lisaressurssi, lisaenergiat ning kulutab mõttetöö jaoks mõeldud varusid. Aru ütleb, et rööprähklemine on sama hea, nagu keerutada kõrbes pea kohal lahtist veepudelit. Tundub ju tobe?

Tähtsa mõttetöö teeb keerulisemaks ka tõik, et aju on kehv keskenduja. Küllap on sullegi tuttav olukord, mil oled millelegi keskendunud, kuid piisab telefoni vaiksest kõllist – keegi saatis kirja! – kui juba on käesolev töö kõrvale lükatud ja sa unustad end telefonisõnumeid lugema.

Et saaksime oluliste töödega õigeks ajaks valmis ilma, et oma aju läbi kärsataksime, pakub Jaan Aru häid näpunäiteid. 

Aju targa kasutamise lühijuhend    

1. Kasuta teadliku mõtlemise piiratud ressurssi nutikalt: tee kõigepealt ära olulisim/hädavajalik, ole ressursiga kokkuhoidlik!
   
2. Tee tähtsaimad (ja loovust vajavad) asjad oma parimal tööajal. Sel ajal tasub Facebook, Delfi, blogid ja e-post kinni hoida. Ka lobisevatest kolleegidest ja kodustest tasuks eemale hoida.
   
3. Sea endale vahe-eesmärke. Selle asemel, et kirjutada kalendrisse ühele päevale „teha valmis firma aastaraamat“, võiks piirduda sellise ülesandega nagu „kirjutada valmis aastaraamatu sissejuhatus“ või „koguda aastaraamatu jaoks kokku suvepäevade fotod“ või „arutleda peadirektoriga aastaraamatu eessõnas töötajate poole pöördumise teksti“.
   
4. Keskendu korraga ainult ühele ülesandele. Jällegi tuleks kinni keerata kõik muu – Facebook, e-post, telekas ning võtta maha kõik teavituskõllid. Kui töötad rahus, kaotades keskkonnast kõik segajad, ning korraga ühe asja kallal, teed teene oma ajule.
   
5. Tee pause. Niipea, kui tunned, et keskendumine kaob, tõuse laua tagant püsti ja tee midagi muud. Mida suuremat ressusrssi mõttetöö vajab (nt pead kirjutama midagi uut, millele varem pole mõelnud või lahendama mõne eriti keerulise ülesande), seda sagedamini on vaja teha pause. Eks igaüks peab leidma endale sobivad ajavahemikud. Üks asi veel: e-kirjade või delfi uudiste lugemine ei ole kõige parem viis ajule puhkuse andmiseks! Liiguta end parem ja tee midagi sootuks teistlaadset.
   
6. Otsi vaheldust ka tööülesannetes. Erinevad ülesanded kasutavad erinevaid ajupiirkondi ja sedasi ei väsi aju nii kiiresti. Siin on õige aeg lubada endal sukelduda e-postkasti, sirvida mõnd tööalast väljaannet või arutleda kolleegidega eesseisva väljakutse üle.
   
7. Tukasta 10-15 minutit, kui tunned, et juhe on koos. Nagu sa oled juba aru saanud – mõtlemine väsitab! Teadusuuringud on tõestanud, et uni soodustab uudsete lahenduste leidmist.
   
8. Kui pead tegema mingit sellist tööd, mis nõuab ajult palju energiat, söö tervislikku ja toitaineterikast toitu.
   

Loe Jaan Aru harivat raamatut "Ajust ja arust" (Kirjastus Argo 2017). 

*** *** ***

Liitu Jooga ja teraapia Facebookiga!