Rahulikum hingamine – pikem elu

Joogatundides räägitakse pranast ehk elujõust, mida lisaks hapnikule sisse hingame. Kuna joogi mõõdab oma eluiga mitte elatud aastatega, vaid hingetõmmete arvuga, siis võib öelda, et mida sügavam ja rahulikum hingamine, seda rohkem kogume eluenergiat ja seda pikem on me elu. Pranayama (prana – hingetõmme, eluenergia; ayama – avardamine), üks olulisi joogapraktikaid, õpetabki õigesti hingama, et suudaksime oma eluenergiat hingamise reguleerimise abil juhtida.

Kõik saab alguse teadvustamisest

Kuid oma hingamismustri ja -harjumuste tähele panemiseks ei pea sa ilmtingimata joogatunnis osalema. Alusta sellest, et võtad iga päev enda jaoks aega, et teadvustada oma hingamist. See kõlab kummaliselt, sest teab ju igaüks, et hingamine kui elutähtis funktsioon toimub niigi – mis siin teadvustada?! Just sellest probleem alguse saabki, et suur osa inimestest pole absoluutselt teadlik oma hingamisviisist. Nad hingavad nagu automaadid, neil pole aimugi, et kõht ja selg on pinges, õlad longus ja kulm kipras. Kuid kõik see takistab õigesti hingamast ja mõjub laastavalt tervisele. On aeg õppida teadlikult hingama.

Lõdvestu ja kuula oma keha

Sa ei pea ette kujutama, kuidas õige hingamine peab toimuma, et siis selle ettekujutuse järgi toimida. Selle asemel lõdvestu ja jälgi oma keha – kuidas keha tahab hingata. Luba lihtsalt keha liikumistel toimuda, pane tähele, kuidas hingamisega liigub kaasa su rindkere, kõht, õlad, selg ja vaagen. Sa ei pea nende liigutuste tekitamiseks midagi tegema. Vastupidi, sa saad vaid mitte teha, pingutamisest loobuda ja lasta hingamisel vabalt endas liikuda. Jälgi imikut või kassi, kuidas iga osa tema kehast liigub iga hingetõmbega.

Võta endale aega ja uuri, milline on sulle omane hingamisviis:

• hingamise asukoht: kus kehas on hingamisliigutused kõige märgatavamad?
  
• hingamise lähtepunkt: kust saab hingetõmme alguse?
  
• hingamissagedus: kas hingamine on kiire, aeglane või vahepealne? Loenda hingetõmmete arvu (meestel on normaalne 12-14, naistel 14-15 korda minutis)
  
• hingamise rütm: kas sissehingamine ja väljahingamise on ühepikkused või erinevad?  
  
• hingamise sujuvus: kas hingamine on sujuv ja ühetasane või katkendlik ja ebaühtlane?
  
• hingamise sügavus: kas hingamine on sügav või pinnapealne?
  
• hingamise kvaliteet: millist sõna sa kasutad oma hingamist kirjeldades: õhku ahmiv, voogav, vaba, vaevaline, pingutatud vm?

Usalda pidada pausi

Öeldakse, et iga sissehingamisega siseneb meie meelde ka üks mõte. Kui soovid, et su meel oleks vaiksem ja rahulikum, siis pikenda väljahingamist ja pea kahe hingetõmbe vahel pausi. Pane tähele, et selles pausis pole mõtteid ega emotsioone, on vaid rahu ja vaikus. Luba kogu oma olemusel selle vaikusega täituda. Sissehingamine on sündinud selles vaikuses ja väljahingamine pöördub sellesse vaikusesse tagasi. Mõtted ja emotsioonid justkui lahustuvad vaikuses. Sa ei saa neid pause mehaaniliselt pikendada, need tekivad ise loomulikult, kui õpid hingates lõdvestuma ja usud, et sul pole vaja rabeleda ega krahmata uue õhusõõmu järele – see tuleb nagunii ise sinu juurde. Kui lubad endal hingata pausidega, siis aktsepteerid elu sellisena, nagu see on ning suudad tajuda hetke täiuslikkust. Leidsin kunagi sellise toreda salmikese, mida aeg-ajalt hingamise rahustamiseks kasutan ja mis annab mu hingamisele mõnusa maandava rütmi:

Sisse hingates naeratan.

Välja hingates lõdvestan.

Oivaline hetk.

Korrapärane, sügav ja rahulik hingamine on nagu sadam, kuhu keha saab naasta pärast igat stressiolukorda. Kuid selleks peaks niisugune hingamisviis olema harjumuslik. Saa teadlikuks sellest, kuidas sa hingad! Leia oma elus aega rahulikult hingata! Nii oled tervem ja elad kauem.  

Loe ka neid raamatuid:

• D. Farhi „Raamat hingamisest“, Tallinn 2011
• G. Minett „Hinga välja. Teadlik hingamine läbi aegade“, Pilgrim 2006
• U. Laan „Ela hästi! Jooga, hingamise ja meditatsiooni käsiraamat“, Tänapäev 2011
• Swami Saradananda „Hingamise jõud“, Varrak 2009

*** *** ***

Liitu Jooga ja teraapia Facebookiga!