Pärast unetusega maadlemise isikliku kogemuse jagamist on minult korduvalt küsitud: millest unehäired tulevad? kas unetusest on võimalik terveks saada? millist unerohtu ma soovitan? Vaevlesin unetusega viis aastat. Võib öelda, et mahtusin kenasti lahtrisse „klassikaline insomnia“: ma ei suutnud uinuda ka siis, kui päev oli olnud väga väsitav, uni oli pinnapealne ja rahutu ning lahkus tunde enne kukke ja koitu. Oli ka selliseid öid, mil ma sõba silmale ei saanudki. Täna on olukord palju parem. Usun, et kõik need praktilised võtted, millest kirjutasin eespool mainitud loos, on aidanud mul olukorda parandada. Aga eks ma olen ka hoolas harjutaja. Seekord peatun põhimõttelistel asjadel.
Unehäired - uue aja epideemia. Unetu tähelepanekud ja soovitused
Väsimus,
pea on uimane, mõte ei tööta, silm vajub kinni. Kehas on mõnus rammestus. Kohe
tuleb uni. Peab tulema, kell on ju palju ja ma olen väga väsinud. Aga und ei
tule. Mida aeg edasi, seda selgemaks läheb silm. Möödub tund, kaks, kolm, voodis
lesimine muutub mõttetuks. Võtan padja kaenlasse ja kolin elutuppa televiisorit
vaatama.
Loe lisaks
Rööprähklemise ja mööda elamise ajastu
Ükskõik
mis ajast on ärevus pärit või millal see esimest korda endast märku andis, on
selge, et inimene toidab oma ärevust iga
päev. Me vaevleme üleliia suure töökoormuse ja kiire elutempo käes, rabeleme
mitmel rindel korraga, sipleme õnnetutes suhetes, sööme ebatervislikult ning probleemidele otsavaatamise ja nende lahendamise asemel otsime abi alkoholist
või ravimitest. Kõik see hoiab alal ja kasvatab sisemist rahutust ja ärevust.
Loe lisaks
Elu murtud südamega on nagu köielkõnd
Ühel
päeval tuli zeni meister Suzuki Roshi juurde nuttes üks meditatsiooniõpilane,
kes piinles suurtes valudes. Õpilane karjus: „Miks küll on olemas nii palju
kannatust?“ Roshi vastas rahulikult: „Polegi põhjust.“ Kõlab ehmatavalt.
Inimene tahab ikka aru saada, miks temaga hirmsad asjad juhtuvad. Teadmine
annab turvatunnet ja võib-olla valmistab ka ette järgmiseks korraks. Ja
järgmine kord tuleb, sest kannatused on elu osa.
Meditatsioon ja aju
Uurimusi
meditatsiooni mõjust ajule on koostatud juba pikki aastaid ning viimasel ajal
avaldatakse pea iga nädal mõni teadustöö, mis ilmestab mõnd meditatsioonist
saadavat hüve. Õigupoolest küll on need hüved teada-tuntud juba iidsetest
aegadest peale, kuid lõpuks on õnnestunud neid ka resonantsuuringute (MRI) või
elektroentsefalograafia (EEG) abil tõestada.
Loe lisaks
Rahulik ja vaba
Maailm on rahutu, heitlik ja kohati täiesti hullumeelne. Parim, mida inimene saab terve mõistuse juurde jäämiseks teha, on püüelda meelerahu ja sisemise vabaduse poole. Mulle tundub, et kõige töötavam viis selle saavutamiseks on meditatsioon. Sa tõmbud välisest maailmast kõrvale, leiad vaikse koha, lülitad välja arvuti ja telefoni, sulged silmad ja sukeldud oma sisemaailma. Oh, lõpuks ometi õnnis rahu! Kas ikka on?
Loe lisaks
Salapaik südames
Küllap on igal inimesel olnud lapsepõlves mingi salakoht, olgu selleks onn puu otsas, puuriidatagune või trepialune. See on koht, kus laps on saanud end hästi ja kindlalt tunda, lubanud unistustel lennata. Kes on lugenud Mira Lobe „Vanaema õunapuu otsas“, see teab, millest ma räägin. „Niisiis juhtuski, et Andi nüüd õhtupoolikul üksipäini õunapuu otsas istus. Tal oli kena olemine seal üleval oma rohelises peidukohas – kena ja praktiline.“ See on koht, kus kõik on võimalik!
Loe lisaks
Mediteerimise kasust
Arvukad psühholoogilised uurimused on näidanud, et inimesed,
kes regulaarselt mediteerivad, on keskmiselt õnnelikumad ja eluga rohkem rahul.
Juba sellest üksi ju piisaks, et mediteerimisega algust teha, kuid vaatame
siiski meditatsiooni kasu pisut lähemalt. Olen siia kogunud minu jaoks olulised ja omal nahal äratuntud hüved.
Loe lisaks
Meditatsioon muudab elu paremaks
Nii lihtne see tõepoolest ongi. Ma ei pea end teab
mis kogenud mediteerijaks, aga üle kümne aasta igahommikust vaikuses iseendaga
olemist on andnud mulle igatahes portsu sisemist rahu ja tasakaalu ning õpetanud
keskenduma. Ma alustan oma päevi kerguse ja erksa meelega ja see, hea lugeja, on
väga suur asi.
Loe lisaks
Mediteerimise kasust
Arvukad psühholoogilised uurimused on näidanud, et inimesed,
kes regulaarselt mediteerivad, on keskmiselt õnnelikumad ja eluga rohkem rahul.
Juba sellest üksi ju piisaks, et mediteerimisega algust teha, kuid vaatame
siiski meditatsiooni kasu pisut lähemalt. Olen siia kogunud minu jaoks olulised ja omal nahal äratuntud hüved.
Loe lisaks
Meditatsioon muudab elu paremaks
Nii lihtne see tõepoolest ongi. Ma ei pea end teab
mis kogenud mediteerijaks, aga kuus aastat igahommikust vaikuses iseendaga
olemist on andnud mulle igatahes portsu sisemist rahu ja tasakaalu ning õpetanud
keskenduma. Ma alustan oma päevi kerguse ja erksa meelega ja see, hea lugeja, on
väga suur asi.
Loe lisaks
Meditatsioon aitab elus rohkem ärkvel olla
Meditatsioonil on palju definitsioone ja erinevaid koolkondi,
seda õpetatakse spetsiaalsetel kursustel ja praktiseeritakse kloostrites. Miks inimesed
mediteerivad? Eelkõige sellepärast, et see aitab rahustada vaimu, suurendab
meeleselgust ja keskendumisvõimet.