Pärast unetusega maadlemise isikliku kogemuse jagamist on minult korduvalt küsitud: millest unehäired tulevad? kas unetusest on võimalik terveks saada? millist unerohtu ma soovitan? Vaevlesin unetusega viis aastat. Võib öelda, et mahtusin kenasti lahtrisse „klassikaline insomnia“: ma ei suutnud uinuda ka siis, kui päev oli olnud väga väsitav, uni oli pinnapealne ja rahutu ning lahkus tunde enne kukke ja koitu. Oli ka selliseid öid, mil ma sõba silmale ei saanudki. Täna on olukord palju parem. Usun, et kõik need praktilised võtted, millest kirjutasin eespool mainitud loos, on aidanud mul olukorda parandada. Aga eks ma olen ka hoolas harjutaja. Seekord peatun põhimõttelistel asjadel.
Rööprähklemise ja mööda elamise ajastu
Ükskõik
mis ajast on ärevus pärit või millal see esimest korda endast märku andis, on
selge, et inimene toidab oma ärevust iga
päev. Me vaevleme üleliia suure töökoormuse ja kiire elutempo käes, rabeleme
mitmel rindel korraga, sipleme õnnetutes suhetes, sööme ebatervislikult ning probleemidele otsavaatamise ja nende lahendamise asemel otsime abi alkoholist
või ravimitest. Kõik see hoiab alal ja kasvatab sisemist rahutust ja ärevust.
Loe lisaks
Konfiktis toimetuleku reeglid
Konfliktid on osa elust. Möödarääkimised, vastasseisud ja vaidlused
kuuluvad igasse suhtesse, ka kõige harmoonilisemasse, sest inimestena oleme
erinevad. Probleemiks muutub konflikt siis, kui see jääb vinduma, kui pinge imbub
partnerite kõikidesse mõtetesse ja tegudesse ning võimuvõitlus hävitab lõpuks läheduse.
Loe lisaks
Harjuta oma meel ärksaks!
Viimasel kümnendil räägitakse palju ka Eestis ärksusest ehk oskusest elada teadlikult, avatult ja kohal olles. See tähendab, et oleme igal hetkel teadlikud oma mõtetest, reaktsioonidest ja liigutustest, kõigest, mis toimub meie sees ja meie ümber. Me ei söösta arutult läbi elu, vaid osaleme selles, jaksame tähele panna, vastu võtta ja tänulik olla.
Meditatsioon ja aju
Uurimusi
meditatsiooni mõjust ajule on koostatud juba pikki aastaid ning viimasel ajal
avaldatakse pea iga nädal mõni teadustöö, mis ilmestab mõnd meditatsioonist
saadavat hüve. Õigupoolest küll on need hüved teada-tuntud juba iidsetest
aegadest peale, kuid lõpuks on õnnestunud neid ka resonantsuuringute (MRI) või
elektroentsefalograafia (EEG) abil tõestada.
Loe lisaks
Kohalejäämine nõuab vaprust
„Appi! Ma tahan siit ära! Jälle ta karjub. Miks ei võiks ta ometi vait jääda? Miks ei võiks ta lihtsalt maa alla vajuda? Armas jumal, anna mulle elu, millest ma olen unistanud!“ Käib äge vaidlus partneriga, aga selle varjus toimub sama visa võitlus inimese enda sees. Tahaks head suhet, tahaks rahulikku elu, lõppude lõpuks tahaks armastada ja õnnelik olla, aga kõik läheb ikka nii nagu alati – arusaamatus toob tüli, mis kasvab võitluseks või närvesöövaks vaikimiseks. Mida teha? Pingutada või käega lüüa ja masendunult alla vanduda? Peab ju olema mingi tervem viis konfliktiga toimetulekuks?
Meditatsioon muudab elu paremaks
Nii lihtne see tõepoolest ongi. Ma ei pea end teab
mis kogenud mediteerijaks, aga kuus aastat igahommikust vaikuses iseendaga
olemist on andnud mulle igatahes portsu sisemist rahu ja tasakaalu ning õpetanud
keskenduma. Ma alustan oma päevi kerguse ja erksa meelega ja see, hea lugeja, on
väga suur asi.
Loe lisaks
Keha on hinge kodu
Kõik algas majatiivast, mida psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung korduvalt unes nägi. Ehitis lummas teda ja tekitas imestust. Ühel hetkel taipas Jung, et see majatiib pole midagi muud kui üks osa tema enda isiksusest, osa, mis on seni varjul olnud. Ja nii asus psühhiaater suure uudishimuga oma unenäomaja uurima.
Loe lisaks
Sundsööja on hüljanud iseenda
Sundsöömine nagu igasugune muu sõltuvus on seisund,
kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi
siduvaks vajaduseks, millega toime tulla on keeruline. Piiri tõmbamine
normaalse ja häiritud söömise vahele ei ole kerge – sööb ju suur osa inimesi mõnikord
liiga palju, samuti on palju neid, kes pole oma välimusega rahul või neid, kes
tegelevad aeg-ajalt kaalu langetamisega.
Loe lisaks
Meditatsioon aitab elus rohkem ärkvel olla
Meditatsioonil on palju definitsioone ja erinevaid koolkondi,
seda õpetatakse spetsiaalsetel kursustel ja praktiseeritakse kloostrites. Miks inimesed
mediteerivad? Eelkõige sellepärast, et see aitab rahustada vaimu, suurendab
meeleselgust ja keskendumisvõimet.
Koguaeg kusagil mujal
Ühelt jaapani zeni mediteerijalt küsiti, kuidas ta suudab hoida
meele nii rahuliku. Mees vastas:
„Kui ma istun, siis istun.
Kui ma tõusen püsti, siis tõusen püsti.
Kui ma kõnnin, siis kõnnin.“
Olla igas hetkes kohal
Olen viimasel ajal mõelnud palju räägitud ja kirjutatud KOHAL OLEMISEST. Et mida see õigupoolest tähendab – olla igas hetkes tähelepanelik ja teadlik, olla vaimselt kohal – ja kuidas saaksin seda kõige lihtsamini oma klientidele selgitada. Ja muidugi oluline küsimus: milleks seda üldse vaja on? „Kohalolek tähendab kohtumist oma Tõelise Olemusega,“ armastatakse kirjutada. Kuid inimestele, kes Eckhart Tolle raamatuid lugenud pole, võib see keeruline tunduda. Püüan asjale läheneda pisut maalähedasemalt.
Loe lisaks