Vaikuses istumine

Kõige lihtsam on alustada nii, kui võtad meditatsiooni lihtsalt kui omaette vaikuses istumist ja oma mõtete jälgimist. Nii paned tähele, millised mõtted su peas tiirlevaid ning negatiivsetel või hinnangut andvatel mõtetel sabast haarata. Sellistel mõtetel on laiduväärne komme haakida enda külge emotsioone – kurbust, viha, süü- ja häbitunnet vms. Ja enne, kui arugi saad, tunned end kehvasti! Aga kui oled teadlik oma mõtetest, siis suudad need enne, kui nad su elu juhtima asuvad, kinni püüda ja kahjutuks teha. 

Kõige olulisem on aktsepteerimine

Olen viimased viis aastat pea igal hommikul võtnud aega mediteerimiseks. Minult on küsitud, kuhu ma tahan sellega jõuda, millist tulemust ma püüan. Mul ei ole mingit eesmärki! Ma lihtsalt istun, lõdvestun ja jälgin, mis toimub mu sees ja mu ümber. Ma ei mediteeri selleks, et saada heaks mediteerijaks, vaid, nagu ütleb Pema Chödrön, selleks „et oma elus rohkem ärkvel olla.“ Chödrön kirjutab oma raamatus „Kui kõik variseb kokku“: „Meditatsiooni harrastades ei püüa me elada mingi ideaali vääriliselt, otse vastupidi. Oleme lihtsalt koos oma kogemusega, olgu see, milline tahes.“ Kohalolek ja aktsepteerimine ongi minu arust kõige olulisemad märksõnad. Aktsepteeri kõike, mis esile kerkib – mõtted, emotsioonid, kehatunded. Luba neil tulla ja lase nad seejärel jälle lahti. Ära pinguta, ära võitle, ära suru alla ega püüa vastata ühelegi reeglile. Võta vastu, aktsepteeri ja lase leebelt minna. Ja alles jääb vaikus ja tüüne rahu. Tõeline nauding!

Mediteerimiseks pole vaja pingutada. Lihtsalt istu sirge seljaga, sule silmad ja  lõdvesta end maksimaalselt. Kõige lihtsam on keskendatust säilitada nii, kui jälgid oma sisse- ja väljahingamist. Vahel, kui meel on väga ärev või kipub eelmise õhtu film kangesti mu peas kohta sisse võtma, siis loendan mõttes numbreid. Ikka koos rahuliku hingamise ja lõdvestusega. Teinekord kuulan, mis mu ümber, toas või tänaval, toimub. Ei pane nimesid ega anna hinnanguid, lihtsalt kuulan.

Eks ole täielikku vaikust meeles ikka päris keeruline saavutada. Aga las need mõtted tulevad! Meditsioon ei seisne mõtete vastu võitlemises, nipp on hoopis nende mõtetete lahti laskmises. Kui sa ei klammerdu ja õpid asjadel minna laskma, siis pole ka peas tiirlevad mõtted enam probleemiks.

Alguses on niisama istumine ja mitte midagi tegemine raske, oleme ju harjunud koguaeg tegutsema. Aga mõningase harjutamise järel lõpetad kella piilumise ja suudad sellist tegevuseta istumist nautida. See on kehale ja vaimule mõnus lõõgastus ja puhkus. Nojah, enesedistsipliini läheb ka ikka tarvis, et leida igas päevas kasvõi 10 minutit praktiseerimiseks. 

Elu kui meditatsioon

Tantrajoogas õpetatakse, et kui inimene armastab, siis pole talle meditatsiooni vaja, sest ta on nagunii täielikult olevikus ja kohal kõiges, mida ta teeb. Kui kõiki ettevõtmisi iseloomustaks tähelepanu ja keskendatus, siis poleks tõepoolest meditatsiooni tarvis, sest siis olekski kõik meditatsioon. Kuidas see igapäevast elu mõjutaks? Kõike, mis elu toob, on siis võimalik vastu võtta tüüne rahu ja tasakaaluga. Selge enesetundmine annab sisemise vabaduse olla mina ise ja seista oma vajaduste eest, annab kindlustunde tulla toime mis tahes olukorras. See aitab olla ärkvel ja nautida igat hetke. 

Inspiratsioon raamatutest:

• D. Chopra, D. Simon „Jooga seitse vaimset seadust“, Nebadon 2006
• Osho „Armastus. Vabadus. Üksindus“, Pilgrim 2008
• P. Chödrön „Kui kõik variseb kokku“, Pilgrim 2008
• K. Bartel „Meditatsioon – mis see on“, Johannes Esto Ühing 2002
• T. N. Hanh „Õnn. Peamised teadlikkuse harjutused“, Pegasus 2010
• A. Moor „Nimetu“, Elmatar 2000
• Kamalašila „Mõtlus. Tee meelerahu ja ületava mõistmiseni“, Helsingin Buddhalainen Keskus  1995

*** *** ***

Liitu Jooga ja teraapia Facebookiga!