Tähelepanu enda sisse
Meditatsiooni on poeetiliselt nimetatud „teekonnaks
ääretusse“ ja „tegelikkuse embamiseks“, samas kuulus zeni meister Dogen
kirjeldab seda kui „lihtsalt istumist“. Kõik religioonid, paganlikud ja
šamanistlikud usundid ning iidsed tervendamistarkused on õpetanud, kuidas
tähelepanu endasse pöörata ja oma sisemaailma uurida. Just seda meditatsioon
tähendabki: sa võtad endale aega, lülitad välja telefoni ja arvuti, istud
omaette vaikuses, sulged silmad ja viid tähelepanu enda sisse – rändad oma
sisemaailmas ning märkad oma keha, mõtteid ja tundeid. Kui soovid oma ellu
muutust, siis keskendud sellele, mida muuta tahad.
Juhendajaga on lihtsam
Mediteerima on hea õppida kogenud juhendaja käe all, aga ka iseseisvaks katsetamiseks on terve hulk häid raamatuid. Minu iseseisva praktika algus oli väga konarlik. Ma lootsin leida enda seest suure rahu ja vaikuse, kuid selle asemel maadlesin lärmakate ja tähelepanu nõudvate mõtetega. Ma võitlesin oma mõtetega, nagu oleks see elu ja surma küsimus! Olin väga nördinud, kui oodatud vaikust polnud või kui põletavale küsimusele kohe vastust ei saanud. Täna tean, et nii, nagu paljud asjad siin ilmas, vajab ka mediteerimine harjutamist. Ja latt tuleks seada mõistlikule kõrgusele. Kui vaigistad iga päev oma meele kasvõi kümneks minutiks, tuues tähelepanu väliselt maailmalt iseenda sisse, siis mõne aja pärast leiadki enda seest tükikese rahu ja vaikust. Pideva mõttelobaga ajame justkui tiigi põhjast koguaeg muda üles ja oleme siis nördinud, et vesi tiigis on sogane. Kui oled vaikselt, settib muda põhja ja ühtäkki näed, et tegelikult on vesi puhas ja läbipaistev.Alustajale on juhendatud meditatsioon kindlasti jõukohasem. Sul pole vaja teha muud, kui leida sobiv aeg ja koht, panna mängima rahulik muusika ning lubada end juhtida põnevale rännakule oma sisemaailma. Juhenduste ja kauni muusika saatel saad end hommikul häälestada rõõmsaks ja tegusaks päevaks ja õhtul päevale tänutundega tagasi vaadata, et rahuliku meelega uinuda; õpid oma keha armastavate silmadega vaatama ja teda tervendama ning kogud enesekindlust ja sisemist väge.
Elu muutub paremaks
Kasvõi juba sellepärast, et mediteerimine parandab su füüsilist tervist. Teadus on kindlaks teinud, et kui mõtted rahunevad, siis lõdvestuvad lihased, aju läheb üle rahulikumasse rütmi, pulsisagedus, hapnikutarbimine ja vererõhk alanevad. Kogu organism tunneb end tasakaalus, lõõgastunult ja mõnusalt, veres ringleb vähem stressihormoone ja rohkem heaoluhormoone. See kõik tugevdab immuunsüsteemi.
Aga kõige suuremat kasu saab siiski su ärev ja rahutu meel. Mediteerimine toob sisemise rahu ja tasakaalu, paraneb keskendumisvõime ja mälu. Kuna mõtted ja emotsioonid on tihedalt seotud, siis mõtete rahunedes muutuvad rahulikumaks ka emotsioonid. Nii ei upu sa enam tunnetemöllu, vaid suudad ka kõige keerulisemates suhteolukordades jääda oma rahulikku keskmesse.
Minu südant rõõmustab teadmine, et olen regulaarse mediteerimisega õppinud tähele panema, mis mu sees toimub – kas pitsitus rinnas või paha tunne kõhus on ikka õhupuudusest ja kehvast toidust või on mu sisse pesa teinud viha, solvumine või pettumus. Kui tean, mis mind vaevab, siis saan sellega ka midagi ette võtta. Meele rahustamine on igal juhul tervislikum kui tablettide söömine!
Mis siin rääkida negatiivsetest emotsioonidest, kui me ei pane tähele isegi õnnehetki! Igaühe päevas on palju selliseid hetki, mil tunneme end rahuloleva ja õnnelikuna, aga me ei märka neid. Meil pole selleks aega! Meditatsioon on väga hea võimalus harjutada end märkama kasvõi põgusaid ilusaid hetki, õppida tundma õnne erinevaid ilmeid. „Kui see meil õnnestub, muutub õnnetunne juhuslikust külalisest, kes vahel sisse astub või ka astumata jätab, heaks tuttavaks, keda saame endale ise külla kutsuda,“ ütleb õnneteadlane Stefan Klein.
Lõpetuseks kõige olulisem – sa saad meelerännakust saadud
rahu, keskendatuse ja erksuse võtta kaasa igasse hetke ja nii suudad hoopis
suurema meelerahuga saada hakkama ka pingelistes suhtetormides ja lahendada
keerulisi tööprobleeme.
Vastused puuduvad