Meie elutempo on väga kiire, mistõttu aju on pidevas stressis. Organism toodab stressihormoone ja asub „võitlusse“. See on iseenesest loomulik protsess, kuid probleem seisneb selles, et me ei suuda end enam lõdvaks lasta ja nii kurnab organism „võitlusega“ oma süsteemid ära. Ka lühiajalise stressi jälg võib jääda rakkudesse mitmeks päevaks, rääkimata siis pikaajalisest stressist. Meditatsioon rahustab mõttemeele ja selle kaudu ka keha.

Kuna mõtted ja emotsioonid on tihedalt seotud, siis mõtete rahunedes muutuvad rahulikumaks ka tunded. Me ei upu enam oma kurbusesse või vihasse, vaid suudame sellega tasakaalukalt toime tulla ja konflikti lõppedes naasta oma rahulikku keskmesse.

Kui meel on rahulik, suudame tõhusamalt parajasti käsil olevale tegevusele keskenduda. Kui paraneb keskendumisvõime, paraneb ka mälu.

Oleme kaotanud kontakti oma kehaga. Paljudel inimestel on väga kehv kehahoiak – õlad on pinges, selg küürus, pea kuklas ja keharaskus on ühel puusal. Ka on hingamine tihti katkendlik või pinnapealne. Keha annab meile ebamugavusest ja pingest märku, aga me ei kuule teda. Ja õige pea on tulemuseks füüsiline haigus. Meditatsioon muudab meid kehaliselt tundlikumaks, teadlikumaks oma hingamisest, asendist ja liigutustest. Nii õpime märkama, kui oleme üle pingutanud või hiilib ligi haigus.

Kuna meditatsioon lõdvestab lihaseid ja rahustab meelt, siis tõstab ta sellega ka immuunsüsteemi vastupidavust. USA-s tegi üks tervisekindlustusfirma uuringu ja tõestas, et meditatsiooni praktiseerivatel inimestel on 87% väiksem tõenäosus haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Üle 40 aaasta vanustel inimestel, kes mediteerisid, oli keskmiselt 70% vähem tervisemuresid kui ülejäänutel.

Teadlased on ajuskaneeringu abil kindlaks teinud, et meditatsioon tugevdab ja muudab aktiivseks aju piirkonna insula, millest sõltub inimese võime tunda empaatiat. Empaatia võimaldab vaadata teise inimese hinge, teda tõeliselt mõista ja hoolida. Kuid see on oluline ka inimesele endale – empaatia ja hoolivuse tundmine tõstab tuju ja eluga rahulolu.

Igapäevaelus domineerib vasak ajupoolkera, mille abil toimub ratsionaalne mõtlemine ja ülesannete lahendamine. Aju paremat poolkera kasutame siis, kui on vaja spontaansust, loomingulisust, asjade uutmoodi nägemist ja väljaspool kasti mõtlemist. Kuid probleem on siin selles, et suurel osal inimestest on tööst tingituna vasak pool ajust pidevalt ülekoormatud. 2001. aastal läbiviidud uuringu käigus skaneeriti mediteerijate aju. Uuring näitas, et meditatsioon suurendab parema ajupoolkeras paikneva nägemiskühmu verevarustust, mis tähendab, et meditatsioon annab inspiratsiooni ja suurendab spontaansust, kuna kallutab ajupoolkerade tasakaalu paremale ehk loovamale poolele.

Mediteerimise käigus keha lõõgastub ja puhkab. Sellises seisundis vallanduvad kehale loomuomased heaoluhormoonid ja keha saab loomulikul moel terveneda.

„Ilma teadlikkuseta toidame oma igapäevaelus viha ja meeleheidet, vaadates või kuulates seda meie ümber, mis on väga mürgine. Selle asemel otsustage olla ühenduses sellega, mis teis ja teie ümber on imeväärne, värskendav ja raviv,“ kirjutab budistlik munk ja kirjanik T. N. Hahn. Meditatsioon aitab olla teadlik, aitab märgata, millega oma meelt parajasti toidame. Nii saame endale õigel ajal „stopp!“ öelda ja suunda muuta.

Mediteerides harjutame kannatlikkust. Kannatlikkus loob ruumi, milles mõelda ja hingata. Konflikti korral tekib kannatlikkusest see tühimik, millest meil on võimalik leida kompromiss või lepitus. „Pikameelsuse taga asub Taevariik,“ usuvad tiibetlased.

„Meditatsioon on suurepärane loomulik ja tasuta vastumürk maailma haaranud stressiepideemiale,“ kirjutab J. Fairley raamatus „Elu jooga“. „Meditatsiooni ajal südame töö aeglustub, vererõhk normaliseerub ja organismile kahju toovate stressihormoonide tase alaneb. Ausalt, mis on siin sellist, mida mitte armastada?“

*** *** ***

Loe ka neid artikleid:

• "Meditatsioon muudab elu paremaks" 
  
• "Rahulik ja vaba"