Pidev kaaslane rahulolematus
Oled sa kohtunud inimesega, kes on kärsitu ja nihverdab ega suuda paigal püsida, kelle keha on pinges kui vibu, kes väiksemagi vastuseisu korral reageerib ootamatult teravalt, kes ruumis liikudes koperdab ja lööb end vastu laua nurki, kes pillab asju käest, kes kaotab järjepidevalt võtmeid, kes unustab... Ehk oled see inimene sina ise?
Suure osa inimeste jaoks on see nende tavaline olek. Päevad on täis pidevat ebamugavustunnet, rahulolematust ja närvilisust. Inimene ise ei pruugi seda märgatagi, sest ta on sellega harjunud, see moodustab tema elu igapäevase tausta, see kuulub „normaalse“ elu juurde. Mure- ja hirmumõtted tormavad peatumata peas ringi ja hoiavad oma võimuses. Pidev sisedialoog ei lase rahulikult keskenduda ja olemasolevat hetke nautida. Pea jälle valutab, õlad on pinges, kael kange. „Ah, ma olen sellega harjunud,“ ütleb inimene.
Aga ehk oled sa kogenud ka sellist olukorda, kus ühtäkki tajud, et kõik, mis on, on väga hea. Kõik on paigas. Keha on täiesti pingevaba ja kerge, hinges on suur rahu ja selgus. Ja peas on tühjus. Pead justkui polegi, sest ühtegi mõtet pole. Ja kõik tundub olevat võimalik! Vägi on nii suur, et võiks kasvõi mägesid liigutada. Just sellise tunde annabki kohal olemine, just see ongi kohtumine oma Tõelise Olemusega.
Kes on nii kaugele jõudnud, et märkab närivat rahulolematust enda sees, see hakkab rahu igatsema. Kuid enamasti otsib ta lahendust tööst, suhetest, seltskonnast, trennist, telekast, alkoholist, ravimitest. Ära rabele! Selle asemel...
...peatu ja vaata ringi
India filosoof ja vaimne õpetaja Jiddu Krishnamurti ütleb oma esinemises: „Kui inimene on metsa eksinud, siis mida ta kõigepealt teeb? Ta peatub ja vaatab ringi. Aga mida rohkem oleme segaduses, seda enam tormame ning aina otsime, palume, nõuame ja nurume. Esimene asi, mida tuleks teha, on sisimas täielikult peatuda. Kui te sisemiselt, psühholoogiliselt peatute, muutub teie meel väga rahumeelseks ja selgeks.“ Ja siis paned sa tähele, millised destruktiivsed mõtted su peas tiirlevad, mis mõjuvad laastavalt su enesehinnangule. Ja kuuled, mis su kehal sulle öelda on ning suudad probleemid lahendada (vanad emotsioonid lahustada) enne, kui need füüsiliseks haiguseks muutuvad.
Iseendaga kontaktis olemise tunne muudab ärksaks ja energiliseks – sul on jaksu kõigega toime tulla. Samal ajal on sees suur rahu, mis annab kindla jalgealuse ka kõige keerulisemates suhtedraamades.
Kuidas kohalolemist igapäevaselt harjutada?
Et suudaksid jääda iseendaks ja rahulikuks tugeva emotsionaalse laenguga olukordades (suur hirm, viha, kurbus vms), tuleks kohal olemist harjutada lihtsates igapäevastes situatsioonides. Sest kui emotsioon on laes, on keeruline jääda teadvuslikuks. Emotsioon võtab sind oma võimusesse, sa ägestud, õigustad või ründad.
Alati ei pruugi ka tegemist olla emotsionaalselt keerulise olukorraga. Ameerika psühholoog Leonard Giambra on tähelepanu hajumise kohta teinud järgmise katse: katseisikud panid puzzlet kokku, samal ajal tuletas ebaregualaarsete ajavahemike tagant kostev piiks neile üha seda ülesannet meelde. Kui osalejad märkasid, et mõtlesid parasjagu millelegi muule või olid unistama jäänud, pidid nad vajutama nupule. Kõigest pool tundi kestnud katse jooksul vajutasid nad nuppu rohkem kui 40 korda! Tulemus pani katseisikuid endidki imestama – nad olid ju ometi kindlad, et võtsid ülesande täitmist kogu hingega!
Harjuta järjekindlalt olevikuhetkes olemist! Mõne aja pärast saab sellest tore ja mis peaasi – õnnelikuks tegev ja väge andev harjumus.
- Tunneta kehaasendit. Kas mõni koht on pinges? Tunned end ebamugavalt? Lase pinge vabaks ja tunneta nüüd mõnusat lõdvestust.
- Tunneta keha seestpoolt. Tunned sa kogu keha täitvat energiat?
- Teadvusta kõiki lõhnu, tekstuure ja värve, mis sind ümbritsevad.
- Kuula kõiki helisid, olgu tegemist müra või päris vaikse heliga. Pane tähele ka vaikust.
- Pööra trepist käies tähelepanu igale astmele, igale sammule, pane tähele oma hingetõmbeid.
- Säilita teadlikkus ka kõige igapäevasemate tegevuste juures nagu hambapesu, riietumine või söögi valmistamine. Ära lase mõttel uitama minna!
- Harjuta teadlikkust poes kassajärjekorras seistes või valgusfoori rohelist tuld oodates. Koge ja tunne ootamise tunnet. Ole teadvel oma kehaliigutustest ja mõtetest, samuti ka kärsitusest ja tüdimusest.
- Kui teed trenni, siis ära tegele samal ajal teleka vaatamise, muusika kuulamise või lobisemisega. Ole täielikult kohal – jälgi hingamist, tunneta igat liigutust!
- Kui räägid kellegagi, siis kuula täie tähelepanuga! Pane lisaks vestluspartneri sõnadele tähele ka ta hääle kõla. Ära mõtle vastusele enne, kui partner on oma jutu lõpetanud.
- Ajakirja sirvides püüa haarata mõnd fotot koos kõikide üksikasjadega. Proovi leida fotolt midagi, mis põgusal lehitsemisel oleks jäänud kahe silma vahele.
- Ole eriti tähelepanelik ja ärgas siis, kui kiirustad. Jälgi, mis su meeles sel ajal toimub, kuidas kiirustamine su tasakaalu mõjutab.
- Jälgi tähelepanuga kõike, mis ümberringi toimub. Ole erapooletu, ära anna millelegi hinnangut. Lihtsalt jälgi, eelistamata meeldivat ja näitamata üles vastumeelsust ebameeldiva suhtes.
- Harju jälgima oma emotsionaalset seisundit. Harjuta endalt küsima: „Kas ma olen praeguse hetkega rahul?“ või „Mis mu sees praegu toimub?“
- Pane tähele sisemist dialoogi/monoloogi oma peas. Pööra erilist tähelepanu korduvatele (destruktiivsetele) mõtetele.
- Midagi tehes keskendu tegevusele endale. Naudi teekonda selle asemel, et muretseda tulemuste pärast!
- Kui keskendumine hakkab hajuma, tee mõni sügav hingetõmme – see annab pidepunkti.
- Tee päeva jooksul oma tegemistesse regulaarselt pause, et vaikselt keskenduda ja saada teadlikuks kõigest, mis su sees ja ümber toimub.
- Õpi mitte midagi tegema. Õpi lihtsalt olema.
Kes õpib käesolevast hetkest rohkem osa saama, saab tunda kolme meeldivat kõrvalmõju. Esiteks muutub ajatunnetus – mida rohkem igast hetkest meeltega tajud, seda pikem ja rikkam tundub see aeg tagasi vaadates. Teiseks, andes oma ajale rohkem elu (ehk tähelepanu), annad ka oma elule rohkem aega. Ja lõpuks parandab hetke teravam tajumine meeleolu, sest meie aju on seatud nii, et me kogeme ärksa tähelepanu seisundit rõõmsana ja suudame nii kõike kogetut rohkem nautida. Ja nii on võimalik iga aeg muuta enda jaoks parimaks.
Kümme tuhat õit kevadel, sügisel kuu,
jahe tuulehoog suvel, lumi talvel.
Kui sinu meelt ei varjuta mittevajalikud asjad,
on see sinu parim aastaaeg.
(Wu-Men)
Inspiratsioon raamatutest:
- E. Tolle „Siin ja praegu: kohaloleku jõud“, Pilgrim 2004
- T. N. Hanh "Õnn. Peamised teadlikkuse harjutused", Pegasus 2010
- J. Krishnamurti „Vabanemine teadaolevast“, Dharma 1999
- J. Krishnamurti „Üks ja ainus vabadus“, Pilgrim 2009
- Kamalašila „Mõtlus. Tee meelerahu ja ületava mõistmiseni“, Helsingin Buddhalainen Keskus 1995
- P. Chödrön: „Kui kõik variseb kokku: südame nõuandeid rasketeks aegadeks“, Pilgrim 2008
- M. Gelb „Kehaõpe. Sissejuhatus Alexanderi tehnikasse“, Valgus 2007
- S. Klein „Aeg. Aine, millest koosneb elu“, Varrak 2009
*** *** ***
Liitu Jooga ja teraapia Facebookiga!
1 vastus