Rööprähklemise ja mööda elamise ajastu

Ükskõik mis ajast on ärevus pärit või millal see esimest korda endast märku andis, on selge, et inimene toidab oma ärevust iga päev. Me vaevleme üleliia suure töökoormuse ja kiire elutempo käes, rabeleme mitmel rindel korraga, sipleme õnnetutes suhetes, sööme ebatervislikult ning probleemidele otsavaatamise ja nende lahendamise asemel otsime abi alkoholist või ravimitest. Kõik see hoiab alal ja kasvatab sisemist rahutust ja ärevust.
Loe lisaks

Konfiktis toimetuleku reeglid

Konfliktid on osa elust. Möödarääkimised, vastasseisud ja vaidlused kuuluvad igasse suhtesse, ka kõige harmoonilisemasse, sest inimestena oleme erinevad. Probleemiks muutub konflikt siis, kui see jääb vinduma, kui pinge imbub partnerite kõikidesse mõtetesse ja tegudesse ning võimuvõitlus hävitab lõpuks läheduse.
Loe lisaks

Harjuta oma meel ärksaks!

Viimasel kümnendil räägitakse palju ka Eestis ärksusest ehk oskusest elada teadlikult, avatult ja kohal olles. See tähendab, et oleme igal hetkel teadlikud oma mõtetest, reaktsioonidest ja liigutustest, kõigest, mis toimub meie sees ja meie ümber. Me ei söösta arutult läbi elu, vaid osaleme selles, jaksame tähele panna, vastu võtta ja tänulik olla. 

Loe lisaks

Meditatsioon ja aju

Uurimusi meditatsiooni mõjust ajule on koostatud juba pikki aastaid ning viimasel ajal avaldatakse pea iga nädal mõni teadustöö, mis ilmestab mõnd meditatsioonist saadavat hüve. Õigupoolest küll on need hüved teada-tuntud juba iidsetest aegadest peale, kuid lõpuks on õnnestunud neid ka resonantsuuringute (MRI) või elektroentsefalograafia (EEG) abil tõestada.
Loe lisaks

Kohalejäämine nõuab vaprust

„Appi! Ma tahan siit ära! Jälle ta karjub. Miks ei võiks ta ometi vait jääda? Miks ei võiks ta lihtsalt maa alla vajuda? Armas jumal, anna mulle elu, millest ma olen unistanud!“ Käib äge vaidlus partneriga, aga selle varjus toimub sama visa võitlus inimese enda sees. Tahaks head suhet, tahaks rahulikku elu, lõppude lõpuks tahaks armastada ja õnnelik olla, aga kõik läheb ikka nii nagu alati – arusaamatus toob tüli, mis kasvab võitluseks või närvesöövaks vaikimiseks. Mida teha? Pingutada või käega lüüa ja masendunult alla vanduda? Peab ju olema mingi tervem viis konfliktiga toimetulekuks?

Loe lisaks

Sundsööja on hüljanud iseenda

Sundsöömine nagu igasugune muu sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi siduvaks vajaduseks, millega toime tulla on keeruline. Piiri tõmbamine normaalse ja häiritud söömise vahele ei ole kerge – sööb ju suur osa inimesi mõnikord liiga palju, samuti on palju neid, kes pole oma välimusega rahul või neid, kes tegelevad aeg-ajalt kaalu langetamisega.
Loe lisaks

Meditatsioon aitab elus rohkem ärkvel olla

Meditatsioonil on palju definitsioone ja erinevaid koolkondi, seda õpetatakse spetsiaalsetel kursustel ja praktiseeritakse kloostrites. Miks inimesed mediteerivad? Eelkõige sellepärast, et see aitab rahustada vaimu, suurendab meeleselgust ja keskendumisvõimet.  

Loe lisaks

Koguaeg kusagil mujal

Ühelt jaapani zeni mediteerijalt küsiti, kuidas ta suudab hoida meele nii rahuliku. Mees vastas:
„Kui ma istun, siis istun.
Kui ma tõusen püsti, siis tõusen püsti.
Kui ma kõnnin, siis kõnnin.“

Loe lisaks

Olla igas hetkes kohal

Olen viimasel ajal mõelnud palju räägitud ja kirjutatud KOHAL OLEMISEST. Et mida see õigupoolest tähendab – olla igas hetkes tähelepanelik ja teadlik, olla vaimselt kohal – ja kuidas saaksin seda kõige lihtsamini oma klientidele selgitada. Ja muidugi oluline küsimus: milleks seda üldse vaja on? „Kohalolek tähendab kohtumist oma Tõelise Olemusega,“ armastatakse kirjutada. Kuid inimestele, kes Eckhart Tolle raamatuid lugenud pole, võib see keeruline tunduda. Püüan asjale läheneda pisut maalähedasemalt.
Loe lisaks

Kuula oma keha!

Jälgi inimesi tänaval või poejärjekorras – õlad on pinges, kulm kortsus, hingamine pinnapealne. Seistes kujutleme, et oleme sirged, tegelikult on keha kaldu, keharaskus viidud ühele puusale, varbad käänatud väljapoole, pea lükatud kuklasse. Me ei pane tähelegi, et kortsutame kulmu ja surume hambad kokku. Meie liikumine on kohmakas – ei saa sotti, kus keha algab ja kus lõpeb ja nii koperdame ja kukume. Me sööme liiga palju ja valesid asju, mistõttu keha muutub veelgi lihavamaks ja tundetumaks. Ja kuidas saab olla meel erk, selge ja tähelepanelik, kui keha on tuim ja raske? 

Loe lisaks