Kõik
inimesed alustavad oma elu sama suure potentsiaaliga heaks enesehinnanguks. Ükski
väikelaps ei mõtle endast negatiivselt ega saboteeri end epiteetidega nagu „saamatu“,
„rumal“, „kõlupea“. Vastupidi, ta peab end maailma nabaks, kelle olemasolu üle
tuleks kõigil ümbritsevail südamest rõõmustada. Lapsel on loomulik kalduvus end
iseendaks olemise pärast hästi tunda. Paraku muutub olukord juba enne kooli algust. Laps õpib teistele meeldima, oma soove ja vajadusi maha suruma ning ennast materdama.
Suurbritannia psühhoterapeut ja isiksuse arengu koolitaja Gael Lindenfield toob oma raamatus
„Enesehinnang“ (eesti k.
Tänapäev 2010)
välja tegurid, mis teevad lapse enesehinnangule suurimat kahju. Ma usun, et siit on igal vanemal midagi kõrva taha panna.
*** *** ***
Loe enesehinnangu kohta ka neid lugusid:
- Kui lapse
põhivajadused (korralik söök, rõivad ja peavari) pole piisavalt rahuldatud.
- Kui lapse
tundeid ignoreeritakse ja eitatakse: „Sa ei tohiks selle pärast kurb olla, see
on ainult...“.
- Kui last
surutakse alla, naeruvääristatakse või alandatakse: „Sa oled täpselt nagu su
vanaisa – põikpäine ja kangekaelne“.
- Kui lapselt
nõutakse vale-mina teesklemist selleks, et teistele muljet avaldada või nende vajadusi
täita: „Vaata, et sa koolis ei ütle ....., nagu sa tavaliselt ütled“.
- Kui last
sunnitakse osalema sobimatutes tegevustest, eriti, kui on olemas võimalus, et ta
ei tee neid asju hästi, sest tal on vähe soodumust või motivatsiooni. Näiteks ebamusikaalse
lapse sundimine viiulit mängima.
- Kui last
võrreldakse teistega: „Su õde poleks kunagi ....“
- Kui lapsele
jäetakse mulje, et tema vaated või arvamused on ebaolulised, näiteks arutatakse
lapse juuresolekul perepuhkust, kuid tema arvamusest ei hoolita.
- Kui laps
jäetakse ilma arusaadavast selgitusest: „Lihtsalt sellepärast, et mina ütlen
nii.“
- Kui last
märgistatakse sildiga, mis vähendab tema isiksuse väärtust: „Tüdrukud on kõik
ühesugused.“
- Kui last
kaitstakse üle, eriti, kui seda tehakse, jättes lapsele mulje, et ta on nõrk
või rumal: „Ei sa ei tohi sinna üksi minna, sest sinusugune saab petta“.
- Kui last
karistatakse üle, eriti juhul, kui talle jäetakse mulje, et ta on loomult halb:
„See on ainus viis sulle õppetund anda, sest sa oled sündinud paharet“.
- Kui lapsele
jagatakse liiga vähe reegleid ja juhtnööre (ja seejärel pannakse talle vigade
tegemist süüks).
- Kui last
ähvardatakse füüsilise vägivallaga või ta saab selle osaliseks. Kõige hullem on,
kui lapsele öeldakse, et ta on ise süüdlase sellise teoni viinud.
- Kui lapsele langeb osaks sobimatu seksuaalne mõistaandmine või kontakt, eriti kellegi sellise poolt, kes peaks lapse eest hoolitsema (lapsevanem, lapsehoidja, õpetaja, treener).
*** *** ***
Loe enesehinnangu kohta ka neid lugusid:Oled sa Jooga ja teraapia Facebooki fänn?
Vastused puuduvad