Holistilise tervisekäsitluse üks peamisi seisukohti on, et haigestumine ei toimu juhuslikult – iga meie mõte ja tunne tekitab liikumise meie energiaväljas ning muutused energiaväljas mõjutavad kehakeemiat. Seega mõjutab kõik, mis toimub meie meeles, ka otseselt meie füüsilist keha. Ja kuna iga inimene osaleb nii kas teadlikult või alateadlikult oma isikliku füüsilise reaalsuse loomisel, siis holistilise mõtteviisi järgi on inimesel endal vastutus ühtviisi nii haigestumise kui tervenemise eest. Sama seisukoht on tuttav ka iidsetest idamaistest terviseõpetustest.
Igal haigusel on oma eesmärk
Seega võib öelda, et sellel, miks ja kuidas me haigestume, on oma eesmärk ja loogika. Kui haigus ilmutab end mõnes kindlas kehaosas, on see nii seepärast, et antud kehaosa vastab meie poolt kogetud psühholoogilisele stressile. Kompuutertomograafia abil on tõestatud, et igal tundel on oma ainukordne asukoht ajus ja et iga tunne tekitab kehas ainulaadsed reaktsioonid. See on teaduslik tõestus sellele, millised konfliktid millise haiguse või funktsioonihäire esile kutsuvad. Näiteks võib hirm läbikukkumise ees põhjustada maoprobleeme ja liigsuure vastutusekoorma kandmine kutsuda esile valu turjas ja õlgades. Loomulikult ei ole see lihtne ja ühene. Emotsionaalse stressi tähenduse mõistmine ja selle ühendamine füüsilise probleemiga on keerulisem ja komplekssem. Igal inimesel on ju oma lugu, erilised kogemused ja üleelamised. Nii et siin tuleb hoiduda asja lihtsustamisest. Ent ometi võime märgata teatud seoseid ja neid teades suudame näha ka meid tabanud haiguse pealispinna alla.
Kas selline mõtteviis vabastab meid ravimisest? Kindlasti
mitte. Haiguse korral on mõistlik ikka arsti poole pöörduda ja vajadusel
füüsilist keha ravida. Kuid ravimise muudab märksa tulemuslikumaks meie
teadlikkus ja tegelemine stressiallika(te)ga, mis haiguse vallandasid.
Tervist laostav käitumine
Raamatu „Tervise loomine“ autorid toovad välja kaheksa peamist haigust vallandavat käitumisviisi, mis on iseloomulikud enamikule haigestunud inimestele:
- Lahendamata jäänud probleemid või häirivad olukorrad
- Negatiivsed uskumused ja hoiakud
- Võimetus armastust jagada ja vastu võtta
- Huumorimeele puudumine ja oskamatus eristada lihtsaid ja tühiseid probleeme tõsistest ja olulistest
- Soov kontrollida kõiki ja kõike, oskamatus otsustada oma elu tähtsate küsimuste üle
- Hoolimatus füüsilise keha vajaduste (toitumine, liikumine, värske õhk jm) suhtes
- Eksistentsiaalne tühjus ehk kannatus, mis käib kaasas elumõtte puudumise või sihitu ekslemisega
- Kalduvus eitada probleeme selle asemel, et neid teadvustada ja lahendada.
Haigus ei ole karistus
Mõtteviisil, et oleme ise vastutavad oma tervise eest, on üks lõks – arvamus, et haigus on karistus väära mõtlemise ja/või käitumise eest. Me tahaksime uskuda, et head inimesed on haiguste eest kaitstud ja ometi haigestume ise ja haigestuvad meie kallid lähedased. Haigus tähendab kannatusi ja valu, kuid miks peaks hea inimene kannatama? Tuleb mõista, et inimese haigestumine pole karistus halva käitumise eest – haigestumise põhjused on palju keerulisemad. D. Shapiro kirjutab: „Oluline on meeles pidada, et me ei vastuta lõpptulemuse eest, ükskõik, mida me ka ei tee, kuigi meie haigus ja tervis puudutavad meid väga lähedalt. Me võime muuta oma suhtumist ja käitumist, me võime tegelda oma emotsioonide ja allasurutud hirmudega, me võime arendada endas võimet andestada ja armastada. Kuid tulemus on meie isiklikust haardest väljaspool. Me ei peaks kunagi tundma, et oleme läbi kukkunud, kui tervenemine jääb allapoole meie ootusi.“ Miks siis üldse haiguse emotsionaalsete põhjuste otsimisega vaeva näha? Sest allaandmise ja depressiooni asemel on mõistlik haiguse võitmise nimel iseendaga tööd teha, kuna see tekitab hea enesetunde – olen ise oma elu peremees, annan endast olukorras parima ja võtan vastutuse.
Meil on väge luua oma tervist ja elu
Vahendid, mida enda tervendamiseks kasutame, peituvad meis endis: meie elujaatavad hoiakud ja uskumused ning pidev teadlikkus oma mõtetest ja emotsioonidest. Sedalaadi enesevaatlus ja oma sisemaailma uurimine võib tunduda keeruline ja hirmutav. Kuid kui inimene hakkab ausalt ja teadlikult oma elu hindama, saavad ilmsiks mõtte- ja käitumismustrid, mis on oma aja ära elanud ja takistavad meil elus edasi liikumast. Neid mustreid teadvustades saame teha märksa elutervemaid valikuid. Siinjuures tuleks rõhutada üht: oluline on oma tavapäraseid mõtte- ja käitumismustreid teadvustada, mitte anda hinnanguid, mitte end süüdistada. Oleme need mustrid saanud kaasa lapsepõlvest, mil meil puudusid teadmised ja oskused nendega toimetulekuks. Nüüd, täiskasvanuna on meil võimalik midagi ette võtta.
Ma usun, et kõige arukam ja elutervem oleks mõelda haigusest kui õpetajast. Haigus on tulnud, et meil oleks võimalus (sageli ka sundus) jätta elus kõik muu kõrvale ja keskenduda olulisimale – oma vajadustele. Võib-olla tuleb meil mittetöötav suhe lõpetada või hullumeelset töötempot aeglustada või oma poolikud tööd lõpetada. Kuid selleks, et haiguse õppetund ära õppida, peame olema valmis kõigi oma eluaspektidega silmitsi seisma, meil peab olema julgust uurida oma minevikust pärit emotsionaalseid haavu, rahuldamata vajadusi, pettumusi, täitmata lubadusi või luhtunud ambitsioone. Jah, see on keeruline, see võib olla ka päris valus. Sügav pilguheit oma elule toob vältimatult kaasa muutumise, kuid sageli tundub just iseenda muutmine üle jõu käiv. Aga kui elame põhimõtte järgi, et meie mõtted ja tunded mõjutavad meie füüsilist reaalsust, siis ühel hetkel tajume, et lisaks terviseküsimustele on meil lihtne võtta vastutust ka suhetes ja tööülesannetes ning taipame, et meil on väge luua kõike seda, millest unistame.Samal teemal:
- A. Paju, R. Raudsik „Stress kui asümmeetriline seisund“, Kirjastus Maalehe Raamat 2007
- C. Dale „Uus tšakraravi. Murranguline tervenemismeetod“, Nebadon 2003
- C. Myss „Vaimu anatoomia. Jõu ja tervenemise 7 astet“, Nebadon 2006
- C. Myss, C. N. Shealy „Tervise loomine. Emotsionaalsed, psühholoogilised ja vaimsed tegurid, mis aitavad terveneda ja tervendada“, Nebadon 2010
- D. Shapiro „Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele“, Nebadon 2005
- T. Helgerud, B. Madsen, D. Kolås „Metameditsiin. Loodusseadused ja loomulik tervenemine“, Menu Kirjastus 2009
- B. S. Siegel „Armastus, meditsiin ja imed“, Pilgrim 2007
*** *** ***
Liitu Jooga ja teraapia Facebookiga!
Vastused puuduvad