Kui oled joogaõpetaja või pühendunud joogaharrastaja, siis soovitan sul seda raamatut lugeda.
Broadi raamatu üks peatükke käsitleb joogat kui tujutõstjat – kas ja kuidas aitab jooga stressi, masenduse ja depressiooniga toime tulla. „Kas igapäevane regulaarne päikesetervituse tegemine annab ka päikeselise meelelaadi?“ küsib raamatu autor.
2010. aastal ilmus Marylandi ülikooli tunnustatud tervisespetsialistide
ülevaateartikkel, kus võrreldi joogat teiste treeningutega ning leiti, et jooga
on kõige tõhusam muuhulgas sellistes aspektides nagu väsimuse, ärevuse ja
stressi alandamine, tuju tõstmine, une parandamine ja üldise elukvaliteedi
parandamine nii sotsiaalselt kui tööalaselt.
Aastakümnete jooksul kogunenud tõendid jooga mõjust inimeste
emotsioonidele said esimest korda ühtseks mõtestatud uurimustööks eelmise
sajandi 70-ndatel, mil Harvardi arst Herbert Benson „põles soovist leevendada
läänemaailma pingeid regulaarsetes annustes idamaiste rahustamisvõtetega.“
Benson avastas, et lihtsad tehnikad võivad inimesi väga suurel määral aidata,
vähendades nende pulssi, hingamissagedust, hapnikutarbimist ja vererõhku (kui
see on kõrge). Lõõgastunud joogaharrastajad jõuavad seisundisse, mida
nimetatakse hüpometabolismiks. See on ärkvel unelaadne seisund, milles
energiakulu on väike. See on vaikuse seisund, mis tervendab, annab jõudu ja parandab
meeleolu.
Inimese närvisüsteemi üks osa – autonoomne süsteem reguleerib
siselihaseid, elundeid, instinkte ja teisi põhifunktsioone. Selle talitlus ei
allu vahetult meie tahtele. Näiteks punastamist ei saa me tahtlikult tagasi
hoida. Rase ei saa emakalihaseid kokku tõmbuma sundida ja sünnitust esile
kutsuda. Autonoomne närvisüsteem jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks.
Sümpaatiline osa kontrollib „võitle või põgene“ reaktsiooni, peatades kiireks
tegutsemiseks seedimise, avardades hingamisteid, suurendades südame
löögisagedust ja paisates lihastesse verd. See on justkui keha gaasipedaal.
Teine süsteem – parasümpaatiline , mida võiks nimetada keha piduriks,
kontrollib keha talitlust puhkeperioodil ja toidu seedimisel, aeglustades
südame löögisagedust, rahustades närve, kiirendades toidu imendumist ja
takistades adrenaliinivoolu. Kahekesi koos kontrollivad need kaks süsteemi
energia liikumist kehas ja sellega koos ka inimese tujusid ja emotsioone.
Kahjuks on nii, et omapäi jäetuna eelistab keha alati
gaasipedaali. Kuna sümpaatiline närvisüsteem on mõeldud hädaolukorras
reageerimiseks (ja sellises olukorras tuleb reageerida pikemalt mõtlemata!),
siis on närvisüsteemi seda osa lihtne ärritada: adrenaliinitaseme abil hoiab
see keha pidevalt valmis lahinguks või põgenemiseks. Sümpaatilise süsteemi
stimuleerimise tagajärgedeks on muuhulgas kiirenenud pulss, laienenud pupillid
ja vere muutunud keemiline koostis. Neid autonoomseid reaktsioone me tahtlikult
kontrollida ei suuda. Kuid siin nimekirjas on kaks tegurit – lihaste toonus ja
hingamissagedus, mida on jooga abil suhteliselt lihtne mõjutada. Kõik asendid,
mis keskenduvad lihaste treenimisele ning igasugune kiirem hingamine stimuleerivad
närvisüsteemi sümpaatilist osa ehk keha „gaasi“. Seevastu asendite hoidmine, keha
lõdvestumine, visualiseerimine, rahulik ja aeglane hingamine ning
tasakaaluasendid, mis toovad tähelepanu praegusesse hetke, mõjutavad
parasümpaatilist süsteemi ehk „pidurit“. Seega kasutatakse hästi läbimõeldud joogatunnis
nii gaasi kui pidurit, et tugevdada autonoomset süsteemi. Selle tagajärjel
arenev energeetiline paindlikkus aitab ainevahetust kontrollida, see omakorda leevendab
stressi ja väsimust, suurendab sisemist tasakaalu ja tõstab tuju.
Inimajus on oluline närvisüsteemi regulaator nimega
gamma-amino-võihape, lühendatult GABA. See aeglustab neuronite vabanemist, s.t.
muudab need vähem tundlikuks ja rahustab sellega organismi, tekitab lõõgastunud
seisundit ja vähendab erutust. Uuringurühm tegi läbi tunniajalise
joogasessiooni, mis koosnes päikesetervitusest, asanatest nagu seljapainutused,
pea alaspidi asendid ja keha pöörded ning hingamisharjutustest. Teadlased tõestasid,
et joogaharrastajate ajus tõusis GABA keskmiselt 27% ning tegid ka siit
järelduse, et jooga on ärevuse ja depressiooni leevendamiseks paljutõotav
ravim.
Kokkuvõttes tõdeb Broad, et läbiviidud uuringute põhjal on jooga distsipliin,
mis „silub osavalt tundeelu tõuse ja mõõnu.“ Hea joogatreening vajutab korraga nii
gaasi kui pidurit ning tulemuseks on, vastupidiselt autojuhtimisele, sujuvam
sõit.
*** *** ***
Liitu Jooga ja teraapia Facebookiga!
1 vastus