Keha hüüab appi

Oleme kaotanud kontakti oma kehaga ja sellega koos ka kontakti oma tunnetega. Ja kui oleme kaotanud kontakti oma tunnetega, kaotame kontakti iseendaga ja eluga tervikuna. Oleme väsinud, tülpinud ja energiavaesed. Ja nii tabavadki meid haigused ja vigastused. Keha hüüab appi, aga me ei kuule. Sageli on see, mida nimetame haiguseks, hoopis keha märguanne, et teeme midagi valesti, vastu looduse seadustele. Keha püüdleb loomuliku tasakaalu poole ja tõrgub ebaloomuliku tegevuse vastu. Keha nõuab õiget toitu, rohkem hapnikku või puhkust, meie aga muudkui kaalume ja mõõdame end, peame dieeti, sööme tablette ja toidulisandeid, teeme veelgi tugevamat trenni, puhkame veelgi vähem...

Jooga teeb kehast teadlikumaks

Jooga üks olulisimaid kasutegureid on see, et ta muudab meid kehaliselt tundlikumaks, teadlikumaks oma hingamisest, asendist, liikumisest ja mõtlemisest. Ja see on hea algus!

Pean siin väga õigeks Sivananda jooga üht põhimõtet – joogatundi viiakse läbi ilma muusika, abivahendite ja peegliteta, sest kõik see hajutab tähelepanu ja eraldab veelgi rohkem keha ja vaimu. Peegli ees harjutades kaotame kehateadlikkuse, õpitu sööbib mällu rohkem visuaalselt kui tunnetuslikult ja nii on oht, et pingutame üle ja teeme endale liiga. Soovitan oma õpilastel sageli silmad sulgeda, et nad lähtuksid oma enesetundest, mitte sellest, millisena välja paistavad. Ja oma keha saladustesse süüvimine on põnev! W. Townley kirjutab oma jooganeetika raamatus: „Kui tunnetaksime oma keha täielikult, siis poleks meil kunagi igav. Nii lihtne see ongi. Meie sees toimuv on niisama põnev kui välismaailm oma kellade ja viledega, ent selle mõistmine eeldab julgust ja pealehakkamist, sest tüdimus pole ainuke, mis meid peletab. Ilma igasuguse tränita oleksime sunnitud möönma, et kardame oma keha.“ Kehasse süüvides on tõepoolest iga joogatund eriline! 

Keha ja meele seos ilmneb hästi ka lõdvestudes – kui keha on pingevaba ja liikumatu, siis ka meel rahuneb ja keskendub. Ja vastupidi – kui meel on rahulik, siis närvisüsteem puhkab ja kogu keha saab värsket jõudu.

Nii kuulemegi keha sosinaid

Kehast rohkem teadlikuks saades muutuvad liigutused sujuvaks ja kehahoid  väärikaks. Kui oleme pikalt istuma jäänud, nõuab keha sirutamist, kui istume kõveras, hakkame automaatselt sügavamalt hingama. Me sööme, kui on nälg ja joome janust, mitte harjumusest. Keha ütleb, milline on hetkel kõige toitvam ja kasulikum roog. See on täitsa põnev mäng iseendaga: huvitav, millist sööki-jooki mu keha täna vajab? Ei mingeid eridieete! Ja sõltuvustest vabanemine toimub iseenesest.

Kehaga kontaktis olles muutume rahulikuks ja lõdvestunuks, kogu elutempo aeglustub. Kuigi aeglustame käiku, jõuame ära teha palju rohkem kui enne. Keha teadvustamine toob meid praegusesse hetke – nii muutub elu iga hetk meile kättesaadavaks ja nauditavaks.

Oma keha tundma õppides suudame laiendada piire väljapoole mugavustsooni. Ebamugavad joogaasendid, mida enne vältisime, muutuvad ühtäkki nauditavaks, justkui iseenesest paranevad ka painduvus ja tasakaal. Pinge ja rahutuse alt leiame sisemise rahu, oma tõelise keskme.  

Kui vähendame kroonilist pinget lihastes, siis saavad vanad peidetud tunded pinnale tõusta. Nii saame ennast hoopis paremini tundma, meie suhted muutuvad sügavamaks, sest suhtume iseendasse ja teistesse armastavalt ja tundlikult.

Keha ei pea enam appi karjuma, sest nüüd kuuleme ta sosinaid.

Olemise õndsus igasse päeva

Võta endale iga päev kasvõi 5-10 minutit aega, et viia tähelepanu kehasse ja panna tähele, mida keha sulle räägib. Vaata enda sisse, mitte peeglisse! Mida sügavam on koostöö kehaga, seda kergemaks, paindlikumaks (ja ka saledamaks!) muutub keha. Tundlik ja koostöövalmis keha rakendab tööle su enda loomulikud ressursid, sisemise tervendaja. Sisetundest saab loomulik juht ja nõuandja. Keha ja meel toimivad üksmeeles ja sind valdab ananda ehk olemise õndsus.

Artikkel ilmus ajakirjas "Tervis Pluss" 2012. a. septembris.

*** *** ***

Liitu Jooga ja teraapia Facebookiga!