Harjutasime kolm korda päevas joogaasanaid, tegime keskendumis- ja hingamisharjutusi, mediteerisime. Vestlusringis vahetasime mõtteid joogast ja elust, nagu ikka, kuid seekord keskendusime rohkem kehale, sest keha on meie õpetaja ja tark teejuht. Ühine karma jooga (kaevamine, rohimine, killustiku laotamine) oli tore vaheldus, saun ja massaaž hellitasid keha ja hinge. 

Laagri märksõnadeks olid enesele keskendumine, õige hingamine, taipamine ja oma tee leidmine.

Vahel on kodust eemal lihtsam iseendale ligi pääseda. Õieti peaks seda muidugi koduski suutma, kuid igapäevane elu sõidab järjekindlalt sisse ja nõuab oma. Ja nii hoiame kinni Oma Loost, mis meid enam ammu ei teeni, ega julge piiluda pealispinna alla. Aga just seal – pealispinna all, sügaval meie sees – on olemas vastused ja lahendused.

Kodust kaugemal on lihtsam märgata ka elu pühasid hetki. Need on vahel vaid silmapilgud, kiiresti möödalibisevad hetked, mis ometi tekitavad jumaliku tunde. Nende hetkede kogemise eelduseks on vaikus ja sisemine rahu ning oskus olla täielikult kohal. Joogalaager on selleks hea võimalus.

Jooga oluline osa on töö kehaga. Eesmärgiks on õppida paremini oma keha tundma ja tunnetama, et suudaksime ise vastutada enda heaolu eest. Ja kui tunneme end kindlalt ja hästi oma kehas, siis suhtleme ka maailma ja teiste inimestega enesekindlamalt ja siiramalt. 

Meie keha on tark teejuht, kuid me ei oska teda kuulata, ei oska keha märguandeid tähele panna. Kuidas kehva kehatunnetust ära tunda?

• Inimese liigutused on kramplikud, pinges, jäigad, neis puudub sujuvus ja koordinatsioon.
• Mõni kehaosa on tundetu ja külm.
• Enamik inimesi tunnetab oma keha vaid osaliselt: paremat kehapoolt rohkem kui vasakut, käsi ja õlgu küll, kuid mitte alakeha.
• Sageli jäävad väsimus, tülpimus ja energiavaesus tähelepanuta, kuni kohal on haigus või vigastus.
• Inimestel, kellel on palju allasurutud hirme, on palju füüsilisi pingeid, mida nad tihti ise ei tunne, sest neil puudub kontakt oma kehaga. See pinge väljendub ärevuse, paanikahoogude, foobiate ja lõpuks psühhooside näol.
• Hingamine on kiire, pinnapealne ja katkendlik.
• Tunded paiknevad kehas energiana. Et end hästi tunda, lakkame me teadvustamast oma viha, solvumist või hirmu. Me eemaldame end toimuvast ja surume selle kogemuse emotsionaalsel tasandil maha. Et see oleks võimalik ka füüsilisel tasandil, hoiame hinge kinni ja kontrollime väljahingamist, et saavutada kontroll oma tunnete üle. Ja keha muutub aina tuimemaks.

Kui keha on pinges ja hingamine takistatud, kuidas saame siis elu endasse vastu võtta? Kuidas saame usaldada ja lasta elul end kanda?

Seekord vestlesime ka Õpetaja rollist. Õpetaja aitab omandada uusi ideid ja täita lünki teadmistes, ta aitab luua süsteemi. Kuid igaüks peab ise ära tundma, mis on just tema jaoks hea ja õige, milline on tema Tee. Colin Sisson („Sisemine ärkamine“) ütleb: „Me ei vaja selleks, et valgustatud saada, õpetajat, sest meis endis on ta olemas. Õpetajat võib meil vaja minna selleks, et ta julgustaks meid piisavalt kaua vaikselt istuma, et see võime endas avastada.“ 

Olgu sul julgust iseenda sisse vaadata ning kannatlikkust vaikselt istuda ja oodata, kuni Hing järele jõuab!

*** *** ***