16. märts 2013 Mis meditatsiooni ajal toimub Kadi Kütt

Igaühel, kes on mediteerimist proovinud, on omamoodi kogemus. Mõni naudib värvidemängu, teine kuuleb hääli või tunneb lõhnu. Sa võid kogeda kehalisi aistinguid – energia liikumist kehas, pinget lihastes, surinat või soojustunnet kätes-jalgades või tajuda emotsioone. Sa võid kohtuda sisemaailmas rännates oma kallite lähedastega või vestelda tuntud õpetajate-gurudega, aga võib ka olla, et sa ei koge midagi märkimisväärset. Mis iganes sinuga meelerännaku ajal toimub, see kõik oled sina.

Need, kes on oma siserännaku uurimist alles alustanud, kurdavad, et niimoodi vaikselt ühe koha peal istudes muutuvad mõtted veel lärmakamaks, kui need muidu on. See on hea märk! See näitab, et oled ise muutunud vaiksemaks ja paned nüüd tähele, kui lärmakad on su mõtted tavaolukorras. Nad on koguaeg sellised olnud! Ole lihtsalt praeguses hetkes, hinga rahulikult ja ühtlaselt ja hoia oma tähelepanu hingamise juures. Oma sisse- ja väljahingamist jälgides on kõige lihtsam keskendatust säilitada.
Mis meie ajus meelerännaku ajal toimub? Ajulained muutuvad aeglasemaks – kui tavapärane mõtteprotsess toimub beetatasandil (15-30 Hz), siis mediteerides on ajus valdavaks alfalained (9-14 Hz). Sellega koos kaob selge aja- ja kehataju. Mõtted on hüplikud, justkui seosetud, aga sa võid kogeda ka hetki, mil mõtted puuduvad sootuks, kuid teadvus säilib. Joogas nimetatakse sellist seisundit samadhiks. Neil hetkil oled sa samaaegselt teadlik iseendast ja ühenduses välismaailmaga, mis sind ümbritseb.

Argiteadvuses tajume mõtetevoogu katkematuna, ent tegelikkuses ei ole see nii. Hingamisele keskendudes märkad õige pea, et iga hingetõmbe järel on väike paus. Nii on ka iga mõtte järel tühimik. Meelerännaku eesmärgiks ongi võtta mõttevoolul kiirus maha, et mõtetevaheline tühimik ehk vaikus muutuks üha selgemini tajutavamaks.

Siin tuleks kohe rõhutada, et meditatsiooni eesmärk pole mõtete vastu võitlemine, vaid nipp on hoopis neist lahti laskmises. Sa paned tähele, millised mõtted su peas tiirlevaid ja nii suudad negatiivsetel või hinnangut andvatel mõtetel sabast haarata. Sellistel mõtetel on laiduväärne komme haakida enda külge emotsioone nagu kurbus, viha, süü või häbi ja enne, kui arugi saad, tunned end kehvasti. Aga kui oled teadlik oma mõtetest, siis suudad need enne, kui nad su elu juhtima asuvad, ära tunda ja seejärel vabaks lasta.

Mina saan mediteerimisest kõige suuremat kasu siis, kui ei sea ootusi, vaid lihtsalt naudin kõike, mis on – hingamine, kehatunded, mõtted ja üleskerkivad emotsioonid, vaikus või hääled, kujutlused ja mälupildid. Vahel kerkib ootamatu küsimus, vahel saan esitatud küsimusele vastuse. Ära tegele sellega, kas sa mediteerid õigesti! Suhtu asjasse avatuse ja uudishimuga, „luba oma hingel end avatuks tantsida,“ nagu kirjutab Sally Kempton oma raamatus „Armastan mediteerimist“. Meelerännaku kasu saab mõõta selle järgi, kuidas sa end päeva jooksul tunned – kui rahulikuks ja keskendatuks suudad tööolukordades või suhetes jääda. Sa lased meelerännakust saadud rahul, tarkusel, intuitsioonil ja keskendatusel imbuda oma igapäevaellu ja nii hakkab see mõjutama kogu su elu.

*** *** ***

Loe ka artiklit "Mediteerimise kasust". See julgustab ja innustab!


Salasõna e-poest saad osta endale sobivad meditatsiooni ehk meelerännaku.


Täida lehe vasakus servas olev vorm ja liitu Uudiskirjaga, et olla kursis toimuvate ürituste, lugemist väärt raamatute ja huvitavate artiklitega!

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri