Õpetajast

Joogaga puutusin esimest korda kokku Holger Oidjärve tunnis 1999. aastal. Algul tähendas see minu nagu paljude teistegi jaoks vaid füüsilisi harjutusi ja võimalust aja mahavõtmiseks. Esimesed viis aastat kulusidki kompamisele – on´s jooga ikka minu jaoks see õige? Kahtlused sundisid aeg-ajalt pausi pidama ja endasse vaatama. Kuid ajapikku selgines arusaamine, et jooga on väga palju muud kui vaid füüsilise keha harimine.

Olen õpetajate Aili Jõelehe ja Külli Roosi juhendamisel arendanud jooga abil nii oma keha kui meelt. Jooga on aidanud mul parandada tervist, saavutada parema kehatunnetuse, suurendada tahtejõudu ning muutuda rahulikumaks ja tasakaalukamaks.

Täna saan öelda, et jooga on mu eluviis. Olen võtnud südameasjaks tutvustada nii oma individuaaljooga tundide kui kodulehe kaudu joogat kui lihtsat, praktilist ja kõigile sobivat võtit parema elu juurde. Kui joogamaailma sügavamalt süüvime, siis mõistame, et jooga pole midagi muud kui meie igapäevane elu. Lähtun siin H. Hesse poolt kirja pandud mõttest: „Ma ei ole õpetaja ega juht, vaid tunnistaja, püüdleja ja otsija, kel ei ole inimestele anda mitte midagi muud kui võimalikult tõest tunnistust sellest, mis minuga elu jooksul juhtunud on ja mis mulle tähtis on olnud.“ („Siddhartha“)

 

On´s jooga tõesti imerohi?

Erinevates kirjutistes ja joogatrennide kuulutustes lubatakse, et jooga aitab paljude hädade korral: parandab kehva seedimist, kõrvaldab lihaspinged ja liigesevalud, alandab kehakaalu, ravib terveks kroonilistest haigustest. Niisamuti lubatakse, et jooga muudab painduvamaks ja tugevamaks, suurendab nii kehalist kui vaimset tasakaalu ning muudab meele rahulikuks. On jooga puhul tõesti tegu imerohuga?

Miks siis paljud inimesed, kes joogat harrastanud, ikka haiged on? Miks ei vähene liigne kehakaal? Miks ei kao igapäevane pea- või kõhuvalu? Miks siis, kui ajalehed hüüavad: „Olge ettevaatlikud – gripiviirus on kohal!“, nina jälle tilgub ja kondid valutavad?

Mina usun 100%, et jooga on meie sisemine tervendaja, et ta loob eeldused haigustest paranemiseks ja tasakaalu suurenemiseks. Vaja on vaid uudishimu alustamiseks ning kannatlikkust jätkamiseks. Ja kõigepealt kindlat otsust ja tahet teha midagi oma tervise heaks. Jooga ei ole imetablett, mille ühekordne manustamine tõvetunnused kõrvaldab.

Uudishimu ajab tõepoolest paljud inimesed joogat proovima. Ja mitte ainult uudishimu, vaid vajadus tohutus elu- ja töötempos vastu pidada. Joogatrenn on pääsemine närvesöövast tormamisest. Ega muidu tunnis osalejad kiida, et mittemidagitegemine ehk lõdvestus on joogatunni kõige mõnusam osa. See ongi minu meelest jooga suurim väärtus – võimalus olla täielikult kohal, olla iseendaga, nautida vaikust ja rahu enda sees ja ümber. See teeb joogast energia ammutamise põhjatu allika.

 

Jooga on see, millesse ma usun

Et jooga suur kasu ära tunda, ei piisa raamatute lugemisest (ehkki teadmised suurendavad oluliselt arusaamist sellest, kuidas jooga mõjutab tervist ja enesetunnet). Ei piisa ka paarist joogatrennist. Õieti kulub selleks aastaid. Alguses ikka entusiasm ja tüdimus kordamööda – aasta joogatrenne, aasta pausi ning uue ja põnevama otsinguid. Ja jälle uus joogalaine... Tean, millest räägin! Ja siis ühel hetkel saabub kindel äratundmine – jooga on rohi iga haiguse vastu, sest ta ergutab vereringet, aitab kehast kõrvaldada mürkained, tugevdab immuunsüsteemi ja suurendab elujõudu ning loob selle kõigega eeldused täielikuks tervenemiseks. Tuleb olla kannatlik.

Mida pean silmas, kui ütlen, et vaja on kindlat otsust ja tahet? Et saaksime olla pühendunud, peame kõigepealt otsustama: "Jooga on see, millesse ma usun ja mille ma paljude võimaluste seast välja valin. Tänasest alates lõpetan ebamäärase pendeldamise ja alustan igapäevaste hingamisharjutuste ja asanatega." Teoreetiliselt jooga üle mõtiskleda ja selle headusesse uskuda on lihtne, aga see lõhnab enesepettuse järele. Et saada lubatud kasu, on vaja tahet ja enesedistsipliini (kõlab hirmutavalt? :-)). Ja muidugi jätkuvat uudishimu, sest jooga nagu teisedki iidsed tarkused pakub ikka ja jälle üllatusi.

Olen otsustanud jooga juurde jääda. Mida ma olen regulaarse harjutamisega saanud? Kindlasti juurde paindlikkust ja sitkust. Aga hoopis olulisem – olen vabanenud pea- ja seljavaludest, kroonilisest kõhukinnisusest ja igakevadisest "kohustuslikust" nohust;  olen palju rahulikum, rõõmsam ja tasakaalukam. Mul on lihtne elada ja kerge olla. Ja see on ütlemata hea tunne!