24. mai 2011 Kuidas jooga aitab õnnelikuks saada Kadi Kütt

Kui on selline pealkiri, siis tuleks kõigepealt muidugi defineerida, mis on õnn. Internetist peaks ju saama vastused igale küsimusele? Esimesena torkas mulle silma selline selgitus: „Õnn koputab su uksele vaid kolm korda elus: esimesel korral pole sind kodus, teisel korral on sul kõrvaklapid peas ja kolmandal korral pole see üldse sinu uks.“


Õnne eelduseks on enesetundmine

Filosoofid arutlevad selle üle, mis õnn ei ole, stiilis „ega raha ja asjad õnne too“, aga mis ta on, sellele polegi nii lihtne vastust saada. Ka psühhiaatria tegeleb küll inimese masenduse ja depressiooni leevendamisega, kuid sealt edasi – kuidas jõuda õnnelikkuseni – mitte sõnagi. Ja ometi on õnneküsimust lahatud aegade algusest peale. Aristoteles on öelnud, et õnn on ülim hüve – inimesed ihaldavad võimu, jõukust ja ilusaid asju, kuid kõikide nende hüvede taga on alati soov olla õnnelik. „Inimene saab õnnelikuks juhul, kui ta teeb seda, mis on talle sama iseloomulik, nagu laevale on iseloomulik merd sõita ja noale on iseloomulik lõigata,“ ütleb Aristoteles. Aga kas inimene teab, mis on tema jaoks kõige õigem ja parem? Küsimus õnnest taandub järelikult enese tundmisele. Meil tuleb järjekindlalt uurida ennast ja oma elu, et aru saada, mis on tõeliselt meie oma ja millest peaksime lahti laskma.

Dalai-Laama on öelnud, et õnne saavutamine ei ole hea õnne või juhuse küsimus, vaid see on „mõistuspärane ja süsteemne protsess – õnne on võimalik saavutada meelte ettevalmistamise kaudu“. Meel ei tähenda siin ainult meie intellekti, mõtteid, vaid ka hinge, südant ja tundeid.

Õnnelikuks siis ikkagi on võimalik saada, kuid õnn ei saa olla eraldi eesmärk, vaid õigesti elatud elu kaasnähtus. Ja eelduseks on siin hea enesetundmine ning pidev töö oma mõtete ja eluhoiakuga.

Siin tuleb mängu jooga, sest sõna „jooga“ üks tähendusi ongi ühendus oma tõelise Minaga ehk sügav enesetundmine. Kuidas me jooga abil end tundma õpime?

 

Meil tuleb õppida ennast kuulama

Et teada, mida ma tegelikult vajan, mis on mulle hea ja mis kahjulik, pean ennast kuulama, ennast tähele panema. Kõigepealt tuleks õppida keskenduma oma kehale, sest keha on ausam kui mõistus – mõistus laseb end ära petta teiste inimeste või ühiskonna ootustest. Mis me teistest räägime – me saame enese petmisega teiste abitagi hästi hakkama!

Kui sageli sa otsid vastust oma küsimustele või lahendust probleemidele iseenda seest? Enamik meist kipub ikka sõbrale või kolleegile helistama, aktiivsemad käivad igat sorti kursustel või tervendajate juures. Vastused on su enda sees olemas! Keha ütleb ära, mis on õige, mis mitte – valed asjad tekitavad kehas ebamugavustunde, õiged aga elevuse ja energia.

Oma keha kuulates on hoopis väiksem tõenäosus jääda haigeks või end vigastada. Me oleme nii loodud, et keha püüdleb pidevalt loomuliku tasakaalu poole. Keha on aus ja näitab pinge, valu, väsimuse või jõuetusega kohe kätte, kui oleme tasakaalust välja kaldunud.

Jooga on enda kuulamiseks üks parimaid vahendeid. Ta õpetab seda nii asanaid tehes (kus on mu võimete piir, kui suur on mu mugavusstsoon, milline on mu energiatase jne), hingamist harjutades kui lõdvestudes. Kui joogat õigesti praktiseerida, siis polegi joogatund muu, kui pidev keskendumine iseendale ja endast teadlikumaks saamine.

 

Meil tuleb õppida oma meelt rahustama

Jooga õpetab võtma endale aega ja keskenduma. Kui suudame keskenduda, ei eksle meie meeled välismaailmas ega ole selle poolt mõjutatud. Infot tuleb ju pidevalt ja piiramatus koguses – raamatutest, sõpradelt, töökaaslastelt, kodustelt, telekast, ajalehtedest. Kõik see info tuleb meist väljastpoolt ja paratamatult mõjutab meid. Aga inimesel on võime võtta infot ka iseenda seest – millised mõtted mu peas tiirlevad, kuidas ma inimestele ja olukordadele reageerin, mida ma ühes või teises olukorras tunnen. Kui väljast tuleva info puhul on keeruline vahet teha, mis on minu jaoks tähtis ja mis mitte, siis seest tulev info käib minu enda kohta ja järelikult pole kahtlust, et see on minu jaoks tähtis. Ja kui õpime suunama tähelepanu enda sisse, siis muutub sisemaailm vaiksemaks ja me suudame paremini selekteerida ka seda infot, mis tuleb väljastpoolt, see ei mata meid enam enda alla.

Kui meie sisemuses on vaikus, siis kuuleme paremini ka oma sisehäält ehk intuitsiooni, mis muidu ei pääse mõttemürast ja infotulvast läbi.

Kõik, mis me joogatunnis teeme, õpetab meid oma meelt rahustama: lõdvestus muidugi kõigepealt, aga ka sügav hingamine (loe lähemalt: jooga/opime-oigesti-hingama) ning aeglaselt ja rahulikult tehtavad asanad. Just meele rahustamise eesmärgil sulgeme harjutuste vahepeal sageli silmad ja lihtsalt jälgime oma hingamist – ei rabele, vaid oleme.

 

Meil tuleb õppida kontrollima oma mõtteid

Heakene küll, me meel on natuke aega suhteliselt rahulik, kuid ülejäänud osa päevast hüpleb nagu purjus ahv. Mure- ja hirmumõtted tormavad peatumata peas ringi ja hoiavad oma võimuses. Pidev sisedialoog ei lase rahulikult keskenduda ja käesolevat hetke nautida. Paljude inimeste puhul on suur osa pähe trügivatest mõtetest negatiivsed ja pealegi sellised, mis torpedeerivad inimest ennast: „Ma olen loll, laisk, saamatu, väärtusetu.“ Sellistel mõtetel on laiduväärne komme haakida enda külge emotsioone – kurbust, viha, süü- ja häbitunnet ja enne, kui arugi saad, tunned end kehvasti. Küll oleks lihtne, kui saaksime kontrollida mõtteid, mis me pähe sisenevad – head ja ilusad mõtted laseme sisse, kriitilised ja negatiivsed lükkame ukselt tagasi. See on võimalik, kuid väga keeruline. See nõuab pidevat mõtete jälgimist ja kahjustavate mõtete lahtilaskmist, et nad ei jõuaks meeleolu ära rikkuda.

Jooga aitab siin keskendumisega. Mis tahes harjutust tehes, aga ka lõdvestudes  sulgeme silmad ja keskendume. Kõige tõhusam on oma mõtteid jälgida muidugi mediteerides.

 

Meil tuleb õppida tähele panema oma tundeid

Milleks on tunded üldse vajalikud? Oleks ju hoopis rahulikum elada, kui su sees poleks viha ega hirmu ega kurbust? Tegelikult oleks niimoodi hoopis keerulisem, sest tunded on just need, mis annavad sulle teada, kas olukord, kuhu oled sattunud, on ohtlik või mitte, kas inimene, kes su ellu on tulnud, on heatahtlik või haub su vastu kurja. Tunded näitavad ausalt kätte, kui oled lasknud teistel oma väärtustel tallata. Tunnete abil anname ümbritsevale hinnangu enne, kui mõistus seda jõuab teha. Pealegi, mõistust on lihtne petta, tunded on ausamad.

 

Hoia energia kehas liikumas

On lihtne, tõsi, mitte küll igaühe jaoks, oma tundeid väljendada, kui saame ise aru, mida tunneme. Aga hullem lugu on siis, kui me ei teagi, mis me sees peidus on – tunded võivad olla väga sügavale alateadvusesse peidetud. Kui meiega elus midagi juhtub, siis jääb see sündmus lisaks faktidele meelde ka tundena, aga tundeid ei talleta mitte pea, vaid keha. Vanad tunded kogunevad kehas, tekitades energiaummistusi ja tõmmates ligi suhteid ja olukordi, millest parema meelega tahaks hoiduda. Kui energia ei saa kehas vabalt liikuda, siis ei saa ka koed ja organid piisavalt verd, hapnikku ega toitu. Nii tekib väsimus, apaatsus ja stress ning seejärel juba füüsiline haigus.

Ja ei tohi unustada, et tunnetel on tohutu potentsiaal, tunded on puhas energia. Näiteks viha annab meile väe edasi liikuda, enda ja oma väärtuste eest seista. Vaadake inimesi, kes ei saa oma tunnetega kontakti – nad on tuimad, nende keha on kange, neis puudub elu, puudub ehedus. Kui oled rõõmus, siis rõõmusta täie rinnaga; kui miski sind kurvastab, siis tõmba tekk üle pea ja kurvasta südamest; kui oled vihane, siis luba endal olla täiega vihane – trambi jalgu ja karju (ära endale ega teistele viga tee!); kui oled armunud, siis sära ja õitse sajaga! Nii ei kuluta sa mõttetult energiat loomulike tunnete allasurumiseks ja teistel on sinuga lihtsam suhelda, sest sa oled ehe, siiras ega mängi mingeid suhtlemismänge.

Selleks, et tunded sügavalt alateadvusest vabastada, tuleb energia kehas liikumas hoida. Joogaharjutustega vähendame kroonilist pinget lihastes ja nii saavad vanad, peidetud tunded pinnale tõusta. Energia paneb tõhusalt liikuma ka sügav hingamine (loe lähemalt: jooga/opime-oigesti-hingama).

Loodetavasti oled sa järgmisel korral kodus, kui õnn su uksele koputab.


*** *** ***

Joogast räägib ka see lugu: "Sujuvam sõit jooga abil".


Täida lehe vasakus servas olev vorm ja liitu Uudiskirjaga, et olla kursis toimuvate ürituste, lugemist väärt raamatute ja huvitavate artiklitega!

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri