20. dets 2012 Joogaga loovamaks Kadi Kütt

Üks elu suurimaid müsteeriume läbi sajandite on küsimus: kust on pärit looming? Filosoofid on läbi aegade mõelnud välja erinevaid teooriaid selle kohta, mis loomingu allikaid värkena hoiab ja mis neid kuivatab. Miks on nii, et ühe inimese mõte lendab kõrgelt ja vaimustab kõiki, kes sellega kokku puutuvad, teine imeb päev läbi pastakast kahte lauset, et vajalik e-kiri ära saata?


Loovuse erinevad allikad

Hans J. Eysenck, intelligentsuse ja isiksuse uurija, küsib: „Miks on palju neid, kes on potentsiaalselt loovad ja nii vähe neid, kes tegelikult pakuvad oma mõtlemise ja tegevuse tulemusena välja midagi uut?“ Ta teeb oma uurimustes järelduse, et loovus on paljude tegurite korrutis: intelligentsus, teadmised, oskused, haridus, kultuurilised ja religioossed mõjud ning inimese sisemine motivatsioon ja enesekindlus. Ka Sigmund Freud on muuhulgas tegelenud loovuse küsimusega. Tema oletas, et kunstnikutemperamenti ning loovimpulssi toetab inimeses olev seksuaalenergia – kui oskame seksuaalenergia endas vabalt voolama panna, siis saame seda kasutada ka loominguks. Jutt ei käi ainult kunstnikest, vaid loovusest laiemalt, mida saame kõik kasutada kasvõi oma igapäevaste probleemide lahendamiseks ja elu rikastamiseks.


Vanas-Kreekas ja Vanas-Roomas usuti, et loovuse allikas asub inimesest väljaspool. Tegu on müütilise jumaliku vaimuga, kes tuleb inimese juurde mingist kaugest ja tundmatust paigast, aitab inspiratsiooniga kontakti saada ja loominguline idee vormi valada. Kreeklased nimetasid seda vaimu deamon, roomlaste jaoks oli ta geenius.

 

Vaikus laseb asju teisti vaadata

Mind huvitab eelkõige küsimus, kas ja kuidas aitab jooga inspiratsioonil särada. Teaduslikult on seda üsna keeruline uurida, kuna siin on mõõtmisi läbi viia märksa keerukam kui näiteks hormoone, lihaspinget, ajulaineid või vererõhku mõõta. Hoolimata sellest on aastakümnete jooksul kogunenud üsna palju tõendeid selle kohta, et jooga võib loovust elavdada. Jooga inspireeriv jõud näib vähemalt osaliselt tulenevat ei millestki keerukamast kui võimest psühholoogilist pinget vabastada ja meelt vaigistada. Jooga õpetab meelt vaigistama keha lõdvestamise, hingamisharjutuste ning pideva keskendumise ja hetkes olemise kaudu.


Teadus on avastanud vähemalt ühe biokeemilise teguri, mis meele rahustamisele kaasa aitab. See on neurotransmitter GABA. Joogaga tegelemine põhjustab selle neurotransmitteri kasvu, mille tulemusel väheneb ärevus ning keha ja meel lõõgastuvad ja rahunevad. Igapäevane mõtete virr-varr peatub ja asemele tuleb vaikus, mis laseb vanu asju uue nurga alt vaadata või midagi kordumatut luua. Olgu siin näiteks kasvõi superstaaridest joogaharrastajad Gwyneth Paltrow ja Madonna, kes joogaga oma vaimu värskena hoiavad. Joogat on kiitnud ka rokkstaar Sting, kes ühes intervjuus ütles, et jooga tekitab temas sisemise rahu seisundi, milles muusika tuleb tema juurde justkui teisest dimensioonist.

 

Jooga õhutab inspiratsioonileeki

Igapäevaelus domineerib vasak ajupoolkera, mis tegeleb loogika, keele, matemaatika, teaduse, lugemise ja kirjutamisega. Vasak ajupoolkera järgib detaile ja lahterdab toimunu minevikuks, olevikuks ja tulevikuks. Parem poolkera seevastu on ajatu ja sõnatu, tegutseb igaveses hetkes, aistinguliste kogemuste ja emotsioonide universumis. Parem ajupoolkera  „paistab silma, kui on vaja loomingulisust, asjade uutmoodi nägemist ja väljaspool kasti mõtlemist. See uurib hetkes peituvaid võimalusi. See ei hooli ühiskondlikest hinnangutest, vaid eelistab spontaansust ja seiklusi. See ei näe kaost õnnetusena, vaid võimalusena värske vaatenurk leida. See ülistab uudsust,“ kirjutab W. J. Broad raamatus „Jooga. Ohud ja võimalused“.


2001.a. avaldati uuring, mille käigus skaneeriti mediteerijate aju. Uuring näitas, et meditatsioon suurendab paremas ajupoolkeras paikneva nägemiskühmu verevarustust. Seega võib öelda, et jooga annab inspiratsiooni ja suurendab spontaansust, kuna kallutab ajupoolkerade tasakaalu paremale ehk loovamale poolele.

On ka selliseid uuringuid, mis tõestavad, et jooga võib murda sisse alateadvusesse ning vabastada mitte ainult ammu mahasurutud emotsioone, vaid ka unustatud mõtteid, mälupilte ja mälestusi. Needki aitavad asjadele uue nurga alt vaadata ja ammuunustatud tõed uuesti päevavalgele tuua.


Tulles tagasi Freudi juurde, kes leidis, et loovus on seotud seksuaalenergiaga, saame nüüdki tõdeda – jooga on hea abimees. Nii asanad (eriti kõhuli tehtavad), kiired hingamistehnikad kui tantrast pärit
agni sara ehk kõhu „loksutamine“ panevad energia alakõhust ülespoole liikuma või nagu joogakeeles öeldakse, „õhutavad leeki“.

*** *** ***

Täida lehe vasakus servas olev vorm ja liitu Uudiskirjaga, et olla kursis toimuvate ürituste, lugemist väärt raamatute ja huvitavate artiklitega!

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri