10. okt 2012 Jooga sügislaagris hetke tabamas Kadi Kütt

Jooga eesmärgiks on vabanemine kannatusest. Miks me kannatame? Sest me ei suuda nautida täiuslikku hetke, ei kuula oma sisetunnet, ei oska ennast – ei oma meelt ega keha – tähele panna. Paolo Coelho kirjutab: „Iga päev annab Jumal meile lisaks päikesele ka ühe hetke, mil meil on võimalik muuta kõike, mis meid õnnetuks teeb. Iga päev teeskleme, et ei ole seda hetke ära tundnud, et seda ei olegi olemas.“ Seekordses jooga sügislaagris püüdsimegi Hetke ära tunda ja endasse hingata. Jooga on selleks väga hea võimalus, kuna aitab aja maha võtta, keha rahulikuks ja meele vaikseks muuta ning iseendale keskenduda.



Sale ja seksikas jooga?

Jõudsime oma neljanda laagriga tagasi Esna mõisa. Ehk on just Esnas, Eestimaa keskpaigas Hetke lihtsam tabada?

Jooga on vana tuhandeid aastaid, meie laagri pesa Esna mõis pärineb 17. sajandi esimesest veerandist, aga meie rääkisime laagri avamisel jooga brändingust?! See on käesoleva sajandi tunnusjoon – kopeerimise hirmus registreeritakse kaubamärke ja joogatunni programme, parema müügi nimel miksitakse joogat klassikalise tantsu, aeroobika ja fitnessiga. Mõni aasta tagasi ilmus USA-s raamat
Slim, Calm and Sexy Yoga, välja on töötatud iPadi app´e, kust jääb kõlama tunnuslause Yoga is cool. Eks see tekita küsimusi ja traditsioonide austajate seas ka vastuseisu, aga aeg on selline.


Tähelepanu all nii meel kui keha

Jooga on holistiline ehk terviklik ja seetõttu pühendatakse joogapraktikas tähelepanu võrdselt nii kehale, meelele kui hingele. Teadlased on saanud selgusele, et teadlik meel, mille põhiülesanne on suunata ja juhtida tähelepanu, analüüsida infot ning võtta vastu teadlikke otsuseid, kontrollib heal juhul ainult 5% meie elust. Ülejäänud 95% juhib alateadlik meel. Lisaks sellele, et alateadvus juhib südametööd, vereringet, seedimist ja hingamist, talletab ta ka kõik meie mõtted, mälestused, tunded ja kogemused. Seega on just alateadvus see, mis määrab, millisena end või maailma tajume, mida väärtustame ja kuidas oma eluga hakkama saame. Kui juhtimine on alateadvuse käes, kuidas me siis üldse suudame oma elu kontrollida ja juhtida? Meil tuleb saada endast teadlikuks – millised mõtted peas tiirlevad ja mida on kehal meile öelda.


 

Meditatsioon istudes, kõndides ja tantsides

Enese teadvustamise oluliseks eelduseks on vaikus ja rahu muidu nii hõivatud meeles. Joogas öeldakse, et meie meel on püsimatu nagu purjus ahv. Meil tuleb olla kannatlik, et õppida keskenduma vaikusele, et „mitte elada selles mõnikord vinguvas, mõnikord vihases, mõnikord tuimas ja pidevalt lobisevas ahvihütis“ (Elizabeth Gilbert).


Seekord pühendasimegi laagris rohkem aega mediteerimisele. Lisaks tavapärasele matil meditatsioonile mediteerisime ka tantsides. Tunnetades muusikat ja lubades sel end täielikult juhtida, saame mõtted vabaks lasta ja kogu tähelepanuga kehale keskenduda. Nii tunnetame oma keha igat rakku, kuulame, mida keha tahab teha, kuidas ta tahab liikuda. Me ei mõtle oma kehast, vaid tunnetame teda – südamelööke, soojust, elevust, rammestust. Tantsides naudime oma keha selle asemel, et anda talle hinnanguid.Tantsides oleme oma kehas täielikult kohal.


Nagu meie laagrites kombeks, kõndisime hommikuti vaikuses mõisakabelisse, et end päevale häälestada ja palves abilis(t)e poole pöörduda. Eks seegi ole meditatsioon.


Rääkisime palju ka sellest, kuidas enese teadvustamist igapäevases elus harjutada – kuidas kassajärjekorras seistes, liiklusummikus oodates, nõusid pestes või pesu triikides oma mõtteid ning kehaasendit ja -aistinguid märgata.

Igaüks sai mõtiskleda ka selle üle, kuidas on ta oma kehaga siiani ümber käinud ja millele peaks edaspidi suuremat tähelepanu pöörama – on see tugevus ja vastupidavus, tasakaal, painduvus, kergus ja graatsilisus või hoopis rahulolu naiseks/meheks olemisega.


Hingekosutav eesti mantra

Hingele toitu saime nii joogatundidest, mõisakabelist, allikast kui sajanditevanuse mõisapargi sügiseselt kuldsetest puudest. Laupäevaõhtul esines mõisa kaminasaalis Mari Kalkun. Mari võrukeelseid lugusid kuulates ja kaasa lauldes taipasin, et see ongi kõige ehedam eesti oma mantra. Mantra ehk väesõna tähendab vaimse energiaga laetud püha sõna, mis tõstab inimese vibratsiooni ja tervendab nii keha kui hinge. Ma usun, et ühegi kuulaja hing (aga miks mitte ka keha) ei jäänud Mari mantratest tõstmata.


Foto wwwmarikalkuncom

Foto: www.marikalkun.com


Lõpetuseks

Kas suutsime Hetke tabada? Ma usun küll. Kas suudame säilitada seda oskust ka pärast laagrit? Vara öelda. Kindlasti kuulame nüüd tähelepanelikumalt oma keha, meie meel on rahulikum ja keskendunum, keha kergem ja puhtam. Ma usun, et koos teadlikkuse kasvuga oleme nüüd ka tundlikumad – võimelised tundma rohkem lõhnu, maitseid ja puudutusi, võimelised olema tõeliselt elus, ehedalt rõõmsad või vihased, võimelised olema rohkem meie ISE.


Loodetavasti ei pea me edaspidi otsima vastuseid endast väljastpoolt, vaid oskame kuulata oma sisemist tarkust.


Eks maikuine kevadlaager näitab.



*** *** ***

Täida lehe vasakus servas olev vorm ja liitu Uudiskirjaga, et olla kursis toimuvate ürituste, lugemist väärt raamatute ja huvitavate artiklitega!

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri