27. sept 2011 Jooga 8-osaline tee ja kuidas see meid täna aitab Kadi Kütt

Jooga filosoofia loojaks peetakse legendaarset Vana-India tarka Maharishi Patandžalit, kes 1500 a. tagasi pani jooga põhimõtted süsteemselt kirja teosesse „Joogasuutra“. Patandžali järgi on jooga eesmärgiks inimese täielik vabanemine kannatusest. Me vabaneme kannatusest siis, kui ei klammerdu välisesse, materiaalse maailma asjadesse ja nähtustesse või teistesse inimestesse, vaid saame kontakti iseendaga, oma tõelise olemusega (swadharma).

Elu kõige tähtsam küsimus kõlab: mida ma tahan? Oma sisemiste vajaduste tunnistamine näitab suurimat tarkust ja sügavaimat küpsust. Eks ole stress, läbipõlemine ja depressioongi tunnistuseks sellest, et iseennast on käest lastud, hing on kaotsi läinud. Jooga kõige olulisem eesmärk ongi leida üles iseennast.

Jooga iidsetes pühades tekstides on kirjas põhimõtted ja käitumisjuhised, mis ütlevad, mis on õige, mis väär (riti ja niti). Lähemalt uurides selgub, et meilgi on sest iidsest eetikast nii mõndagi õppida.


1. Yama

Sanskritikeelne sõna yama tähendab hoidumist. Viis yamat annavad teada piirangud, millega peame arvestama teiste inimestega suheldes.

 

Ahimsa ehk vägivallast hoidumine. Kõigepealt tuleb pähe nõue „Sa ei tohi tappa“. Kuid vägivallatusest saame rääkida ka hoopis igapäevasemal tasandil – ära tee kellelegi haiget ei füüsiliselt ega sõnadega, ole kaastundlik nii inimeste kui looduse vastu. H. Hesse kirjutab, et ka karmust, ükskõiksust ja põlgust võib pidada tapmiseks: „Tappa saab nii olevat kui tulevat. Veidi teravmeelset skepsist võib mõnes noores inimeses tappa hulga tulevikku. Kõikjal ootab elu, kõikjal õitseb tulevik, meie aga näeme sellest alati vaid pisukest osa ja trambime ülejäänul pidevalt jalgadega.“ („Sina ei tohi tappa“)

Ahimsa puhul võiks kõige olulisem reegel olla: ole armastav iseenda vastu. Ära piina end tegevustega, mis ei tee sind õnnelikuks, ära suhtle inimestega, kes sind ei rikasta. Kuula ennast, kuula oma keha ja pane tähele oma hinge vajadusi. Ole teadlik oma tunnetest ja tegele nendega. Kui meiega midagi juhtub, siis jääb see sündmus või olukord lisaks faktidele meelde ka tundena. Aga tundeid ei talleta mitte pea, vaid keha. Need vanad tunded istuvad kehamälus nagu kookonis. Kui eitad või surud alla oma viha, hirmu, kurbuse või armukadeduse, siis sellega surud tundeenergia tihedaks kui kivi – energia liikumise teele tekib blokeering ja nii hakkavad need allasurutud tunded su üle valitsema. Koed ja organid ei saa piisavalt verd, hapnikku ega toitu, tekib väsimus, apaatsus ja stress ja seejärel juba füüsiline haigus. Ka seda saab nimetada vägivallaks iseenda vastu.

Kui elad avatud südamega ja armastad end, siis pole võimalik, et teed tahtlikult kahju kellelegi teisele.

 

Satya ehk valetamisest hoidumine. Tõerääkimise tähtsust on meile korratud lapsepõlvest peale. Kuid kui sageli oled aus iseenda vastu? Kas julged olla ehe ja siiras kartmata hinnanguid? Kas ütled välja oma mõtted ja soovid, kas söandad väljendada tundeid?

Kurgutšakra (tšakratest loe lähemalt siit) on seotud tõe väljendamisega ja enda kehtestamisega. Kui me pole enda vastu ausad, siis võtame endalt väe ja sisemise vabaduse. Energiablokeering kurgutšakras võib kaasa tuua kurguhädad, lõualiigese probleemid, kogelemise, kilpnäärmehaigused, pinge või „klombi“ kurgus ning närvivalu kaelas. Blokeeringu tõttu on pea ja keha vaheline suhtlemine häiritud, sellest tulenevalt on inimene võimetu väljendama oma mõtteid ja tundeid või lämmatab ta oma tundeid tühja loba ja sõnamulinaga. Hääl on niisugusel inimesel nõrk ja kõlatu.

Kurgutšakra sanskritikeelne nimetus on Vishudda ehk puhtus. Blokeeringutest aitavad kurgupiirkonda puhastada jooga kaela- ja hingamisharjutused ja õige kehahoid. Tähtis on päästa hääl endast välja: laula ja ümise! Hea mõju on mantratel. Kuid kõige olulisem: julge väljendada oma tõde ja vajadusi!

 

Asteya ehk himustamisest, ka varastamisest hoidumine. See reegel on tuttav ka Piibli kümnest käsust: „Sa ei tohi varastada!“ „Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!” Aga omastada ei tohiks ka teise inimese õigusi, väärikust ega aega. Eriti viimasega käiakse meie tormakas ühiskonnas üpris vastutustundetult ringi.

Kohe tuleks öelda, et ega siis himustamine, millegi poole püüdlemine pole läbinisti vale! See paneb meid elus edasi liikuma, aitab aru saada, mis on meie jaoks tähtis. Himustamisest saab probleem siis, kui see meid vallutab, kui kellegi/millegi mittesaamine haiget teeb, vihaseks või kadedaks muudab. Või mis ehk kõige probleemsem – kui see sunnib meid teisi inimesi kontrollima ja endale allutama. Ka siin tahame me endale võtta midagi, mis meile ei kuulu – teise inimese elu, tema vaba tahte.

Jooga ütleb, et sellised negatiivsed tunded nagu viha, kadedus ja armukadedus näitavad, et meie sees on armastuse puudujääk, mida püüame täita suhete ja asjadega väljastpoolt. Seda teades saame tegelda enda probleemiga selle asemel, et tegeleda teiste inimeste käitumisega ja püüda nende elu kontrollida.

 

Brahmacarya – oma emotsioonide ja ihade talitsemine. Konventsionaalsed joogatekstid soovitavad emotsioone ja ihasid maha suruda. Emotsioonid on meie elu loomulik osa. „Emotsioon“ on tulnud ladina keelest ja tähendab „liikuma hakkamist“. Igasugune emotsionaalne energia on loov energia, mis annab meile jõu ja lükkab tegudele. Miski ei aita inimest nii tõhusalt parema elu poole kui tunded, need on nagu sisemine baromeeter – näitavad ära, mis on meile hea ehk mille poole tuleks püüelda ja mis vale ehk millest peaksime hoiduma. Meil tuleks õppida oma emotsioone teadvustama.

Joogakirjanduses kirjeldatakse emotsioone kui laineid, mis tulevad ja seejärel vaibuvad. Just nii peakski olema: teadvustad oma tunded, lähed neist läbi ning seejärel lased lahti. Ei keela neid endale, ei suru alla ega klammerdu neisse. Emotsioonid on elu osa ja teevad meid terviklikuks.  

Iha talitsemise puhul on eeskätt jutuks seksuaalenergia allasurumine. Brahmacarya tuleb sanskritikeelsest tüvest brih ehk kasvama, laienema. Kui meie eesmärk on kasvada, siis kuidas saab olla, et mingit osa endast tuleb alla suruda või maha materdada? Eluenergia tõuseb mööda seitset tšakrat ülespoole ning transformeerub, et saaksime seda kasutada aina kõrgemate eesmärkide täitmiseks. Kui ignoreerime või surume alla alumiste tšakrate energia, siis mida on meil kõrgemal kasutada? Jiddu Krišnamurti ütleb: „Seksuaaltungi mahasurumine on ülendatud millekski kiiduväärseks, kuid lähemal vaatlusel selgub, et vastupanu sünnib hirmust. Me kardame eksida, kardame väljuda kontrolli alt. Iga olukord, milles peitub seksuaalenergia, haarab inimese tervenisti endasse. Tegu oleks nagu märatseva kontvõõraga, kelle eest tuleb end kaitsta.“ Uuri oma seksuaalsust, võta see omaks ja kohtle seda armastusega! Luba endale kirge, naudi elu! Kui sa ei tunne ise elust naudingut, ei suuda sa aidata ka teisi sellise elu poole. Et teisi innustada, peab sinus endas olema rõõmu ja kirge.

 

Aparighara ehk klammerdumisest, ka ahnusest hoidumine. Vanades joogatekstides peeti selle reegli puhul silmas hoidumist pistise ja tagamõttega kingi vastuvõtmisest. Aga ahnust on võimalik üles näidata õige mitmel argisel moel: end oimetuks süües, asju kokku kuhjates, kogemusi ja elamusi taga ajades, aina uusi suhteid luues. Ahnus ja omamiskirg väljendub ka teadmiste kokkukuhjamises – jooksmine ühelt kursuselt teisele, raamatute kokku ostmine või netist info ahmimine.

Proovi hinge pikalt kinni hoida. Väga pikalt ei suuda! Hingamine tähendab pidevat vastuvõtmist ja lahtilaskmist. Sama põhimõte kehtib elus kõige – asjade, inimeste ja olukordade kohta. Õpi lõdvestuma ja lahti laskma! Julge lahti lasta ka oma põhimõtetest,  harjumustest ja ka väljakujunenud mina-pildist. See, mida me tavaliselt peame „minaks“, ei ole midagi muud kui paljas ettekujutus. Ja ometi hoiame sellest kõvasti kinni! Miks? See annab meile teatud kindlustunde: „Siin asuvad minu piirid, selline ma olen – võtke või jätke!“ Kuid joogas öeldakse, et kindlakskujunenud minapilt on ka hirmu, pettumuse ja kurvastuse allikas, sest elu meie ümber muutub pidevalt, ta paneb meid ikka ja jälle proovile, sundides meid oma piiridest välja astuma. Võiksime siis seada eesmärgiks oma Minast vabanemise. Seda enam, et minapildist kinnihoidmine vähendab me energiat, kuna identsus ei püsi iseenesest, vaid vajab pidevat kinnitamist. Kultuurantropoloog Argo Moor kirjutab: „Kui kindla identiteediga inimene satub konflikti, siis kolm neljandikku ta energiast läheb mitte olukorra lahendamiseks, vaid oma kõikumalöönud identiteedi lappimiseks“.

Pealegi, mida enam on me enese sees piire, seda enam püüame piirata ka maailma väljaspool – kehtestame reegleid ja võtame nii vabaduse teistelt inimestelt. 

Seega, selle asemel, et hoida kinni oma kivinenud minapildist, loo end igal hetkel uuesti – proovi, katseta, kompa piire, unista, mängi, luba endale vigu teha. Millal sa viimati avastasid midagi uut enda kohta? Millega sa end üllatasid?


2. Niyama

Yama´de kõrval on viis niyama´t ehk põhimõtet, mida tuleks järgida, et kasvatada sisemist distsipliini ja kujundada tervislikku eluviisi.

 

Saucha ehk puhtus. Vajadus hoida ihu puhas on iseenesest mõistetav, palju on räägitud ka puhta vee ja tervisliku, kergesti seeditava toidu kasust.

Et meie keha püsiks puhas, on vajalik tugev immuunsüsteem. Füüsiline immuunsüsteem kaitseb meid pisikute ja viiruste eest, emotsionaalne immuunsüsteem kaitseb emotsionaalsete rünnakute puhul. Viimane käivitub, kui meid valdab pikka aega ärevus ja mure, et ei suuda toime tulla, meid häbistatakse, ähvardatakse või endas kahtlema sunnitakse. Kui inimene on avatud, rõõmus, usaldav ja armastav, siis on ta immuunsüsteem tugev ja vastupidav. Eks negatiivseid emotsioone tuleb ikka elus ette, kuid normaaltingimustes suudame luua emotsionaalset immuunsüsteemi kaitstvat energiat. Seda juhul, kui ebakindlust tekitavad tegevused on tasakaalustatud enesekindlust tõstva tugisüsteemiga. Kui aga inimesel puudub elus arvestatav emotsionaalne tugi, ta tunneb pidevat vajadust end kaitsta ja tasemel olla, siis on „kaitsesüsteem“ sunnitud pidevalt täisvõimsusega töötama ja immuunsüsteem kurnatakse lühikese ajaga ära.

Emotsionaalne läbipõlemine kahjustab ka füüsilist immuunsüsteemi. Energiaväli ei suuda organismi enam kaitsta ja organism muutub vastuvõtlikuks igale viirusele.

Nii nagu riknenud toit võib teha kahju meie seedesüsteemile, võivad ka negatiivsed mõtted ja emotsioonid meid kahjustada, meie süsteemi mürgitada. Ole teadlik oma mõtetest, pane tähele, mil sa mõtled negatiivselt, annad teistele hinnaguid või oled enda vastu kriitiline ehk mürgitad iseennast. Ole enda vastu aus, sest vale ummistab energiakanaleid samuti nagu kolesterool ummistab veresooni. Kogu häid suhteid ja rõõmsaid elamusi! Viibi keskkonnas, kus tunned end mugavalt ja hästi. Anna oma kehale piisavalt puhkust, viibi vaikuses, et puhastada meel kõigest ebavajalikust.

 

Samtosa ehk rahulolu, sisemine meelerahu. Sisemine rahu võiks olla pidev meeleseisund. Vähemalt võiks see olla eesmärk. Mitu % ajast on su sees rahu? Sa suudad meelerahu säilitada siis, kui mõistad, et kõik väline, mis sind ümbritseb, on vaid maya, illusioon. Me vaatame maailma justkui läbi ettekujutuste ja uskumuste kardina. Meie nägemine, haistmine, kuulmine ja teised meeled ning mõistus peaks olema sissepääsud reaalsusesse, kuid jooga väidab, et meie meeled ja mõistus on hoopis kaitsevahendid tegelikkuse vastu – kardin, mis meid reaalsusest eraldab.

Oled ju teadlik, et välised tegurid – teised inimesed, suhted, asjad jms – sulle õnne ega sisemist rahu ei anna? Vaid iseenda tundmine, enda ja maailma usaldamine laseb elutorme kõrvalt jälgida ja mitte neisse uppuda. Siin on lihtne nõuanne: õpi ennast tundma! Küsi endalt ikka ja jälle: kuidas ma end hetkel tunnen? Suhtu ebaõnnestumistesse kui õppetundidesse ja ole nende eest tänulik. Midagi ju ikka õppisid?

 

Tapas ehk otsustavus, järjekindlus ja tahtejõu rakendamine. Jooga harrastamine nii nagu mis tahes teine tegevus elus ei tohiks olla orjus, see võiks olla vabadus. Me ei tee seda sellepärast, et peab, kohusetundest. Enesedistsipliin erineb kohusetundest just selle poolest, et see tuleb inimese enda seest, mitte välistest nõudmistest ja reeglitest. Kuid enesedistsipliini eelduseks on enesetundmine – mis on mulle hea, mida ma vajan ja miks. Kasuks tulevad ka teadmised. Uuri kirjandusest, kuidas jooga aitab sul end tervendada. Kui sa oma vajadusi mõistad ja tead, kuidas jooga saab sind aidata, siis pole mingi probleem ennast „korrale kutsuda“. Kui kohustused piiravad sageli meie vabadust, siis enesedistsipliin, vastupidi, suurendab seda. Sest kui sa teed midagi oma sügavast soovist lähtudes, siis oled ju vaba.

 

Svadhyaya tähendab pühade tekstide uurimist, ka enesearendamist. Tänapäeval pühasid käsikirju kahjuks ei uurita, sest on lugematu hulk muid infokanaleid. Küsimus ei ole info kättesaadavuses vaid oskuses sellest kuhjast olulisim välja otsida.

Üks oluline omadus enesearendamisel, millest läänes palju ei räägita, on alandlikkus. „Ma tean seda“ ja tee uuele ongi suletud. Nii oleme täis minevikust pärit teadmisi, kogemusi, mälupilte, dogmasid. Ja kõik see pidurdab arengut, sest meis ei ole enam ruumi uue ja tundmatu vastuvõtmiseks. Alandlikkus tähendab seda, et oleme pidevalt teadvel sellest, et on väga palju sellist, mida me veel ei tea ega tunne. „Ma tean seda“ – selline meel on egoistlik, mitte alandlik.

Joogas räägitakse palju Õpetaja eeskujust. Õpetajatel on kalduvus luua loogilisi teooriaid ja süsteeme, nad püüavad kõike ära seletada, sest nii on lihtsam õpetada ja õpilastel teavet lihtsam vastu võtta. Aga elu ise on kõike muud kui loogiline! Kõike ei saa süsteemi panna, kõike ei saa ära seletada! Pealegi, kõigil õpetajatel on osa tõest, keegi ei valda tervikut. Ära klammerdu mingisse teooriasse, kindlasse õpetusse! Võta omaks see, millest aru saad ja mida usud. Kõik muu las läheb mööda.

Ära unusta tarkust, mis asub su enda sees! Pane tähele oma keha, oma mõtteid ja tundeid. Võta endale aega, mõtiskle, luba uuel enda juurde tulla. Ja anna endale aega uus omaks võtta ja olemasolevaga üheks tervikuks ühendada. Lepi sellega, et teadmised ongi vastuolulised, palju on veel vastamata küsimusi. Kui on vaja, küll siis saad õigel hetkel ka vastused.

 

Ishvara Pranidhana ehk oma elu pühendamine Jumalale, iseeneses jumalikkuse tunnetamine. Ma usun, et iga inimene sügaval enda sees usub mingisse kõrgemasse jõusse, nimetagu ta seda kuidas iganes. Iga inimene täidab Jumala mõiste oma sisuga. Kui ikka elu kisub kõvasti kiiva, siis otsime tuge väljastpoolt, siis oma küüntest ja hammastest ei piisa. Filosoof Mari Saat soovitab esseede kogumikus „Surija üksildusest“, et me peaksime lapsi harjutama teadmisega, et meie materiaalse maailma taga ei pruugi olla tühjus, vaid võib olla sama reaalne teine maailm, mida me ome meeltega ja katseaparaatidega tajuda ei saa, milleni võib jõuda vaid sisemise tunnetuse ja enesearendamise kaudu.

Meil tuleks endale meelde tuletada, et teadusliku mõtlemise kõrval on aegade algusest eksisteerinud ka mütoloogiline mõtlemine, kus on vääramatu osa ka Jumalal, Taevaisal, Suurel Vaimul jms. Mütoloogiline maailmavaade vabastab meid painest, et kõik peab olema äraseletatav, tõestatav, meil peavad olema õiged vastused igale küsimusele. Ei pea ega olegi. Sest mütoloogia õpetab uskuma imedesse. Kui ma usun, et minu üle valvatakse ja ma olen kaitstud, siis tunnen ma end paremini, siis on mul lihtsam elu ja maailma usaldada.

Ma usun, et meis kõigis on jumalikkust – see on rahu- ja õnnetunne, õndsusetunne meie sees. Selle tundega saab kõige paremini kontakti mediteerides, aga kindlasti on võimalik selliseid õndsaid hetki kogeda ka oma igapäevases elus. Tundes enda jumalikkust, pole vaja koguaeg millegi järel joosta, millegi vastu võidelda, õpetajat otsida. Kõik on täpselt nii, kuis vaja; kõik, mis meiega toimub, on osa meie eluplaanist.


3.  Asanad ehk asendid

See on Ashtanga jooga kolmas aste. Asana tähendab „õiget istet“ või „õiget asendit“. Õige tähendab eelkõige sellist asendit, kus eluenergia saab vabalt voolata. Asanad ehk asendid mõjutavad kõigepealt füüsilist keha:

  • muudavad meid painduvamaks, tugevamaks ja suurendavad tasakaalu;
  • kõrvaldavad lihaspinged;
  • puhastavad ja tugevdavad siseelundeid ja parandavad nende verevarustust;
  • aitavad sügavamalt ja täielikumalt hingata;
  • muudavad tugevamaks immuunsüsteemi;
  • aitavad kogu kehal kui terviklikul süsteemil harmooniliselt toimida.

Asanad suurendavad ka vaimset tasakaalu ning valmistavad meid ette meditatsiooniks.

Pane pidevalt tähele keha tagasisidet! Inimene, kes on oma kehaga heas kooskõlas, tunneb end oma nahas hästi, on ilus hoolimata kehakujust või -kaalust. Ta on ilus, elav ja nõtke.

 

4. Pranayama ehk hingamise kontroll

Hingamise teadlik juhtimine ja kontrollimine õpetab õigesti hingama, et suudaksime oma eluenergiat kehas juhtida. Paljude inimeste puhul on puudulik (kiire ja pinnapealne) hingamisviis muutunud igapäevaseks. Kui inimene ei hinga piisavalt värsket õhku, ei saa veri täielikult puhastuda. Jääkained, mis tuleks hapnikuga küllastamise protsessis välja viia, tuuakse sel juhul kehasse tagasi. Selle asemel, et keha tugevdada, kannab veri organismis laiali mürkaineid. Puudulikul hingamisel on negatiivne mõju ka lümfisüsteemile, mis on loodud hävitama viiruseid ja baktereid enne, kui need jõuavad organismile kahju tekitada. Samuti aeglustub soolestiku läbimise protsess, mis toob kaasa jääkainete ladestumise.

Hingamisprotsessi käigus toimub midagi enamat kui lihtsalt vere rikastamine hapnikuga ja jääkainete põletamine. Osates kontrollida oma hingamist, suudame ravida nii psüühilisi kui füüsilisi hädasid, võita hirme, taluda valu ning kontrollida oma emotsioone. Õige hingamise mõjul suureneb eluga rahulolu, enesevalitsemine ja hingejõud.

 

5. Pratyahara ehk meeleliste tajude taandamine välistest objektidest

Jooga õpetab võtma endale aega ja keskenduma. Kui suudame keskenduda, ei eksle meie meeled välismaailmas ega ole selle poolt mõjutatud. Infot tuleb piiramatus koguses – raamatutest, sõpradelt, töökaaslastelt, kodustelt, telekast, ajalehtedest. Kõik see info tuleb meist väljastpoolt ja paratamatult mõjutab meid. Kui me teadlikult väljast tulevat infot ei selekteeri, siis saastame sellega oma meelt.

Aga inimesel on võime võtta infot ka iseenda seest – mõtted, tunded, reageeringud, keha poolt antavad sõnumid. Kui väljast tulev info ei pruugi sind üldse puudutada, siis seest tulev info käib sinu ja ainult sinu kohta. Pööra nendele sisemistele sõnumitele tähelepanu ja õpi neid kuulama ning nende järgi käituma.

 

Viimased 3 astet saavutatakse siis, kui eelmisi on hoolsasti harjutatud.

6. Dharana ehk keskendumine

Kõik, millele sa tähelepanu pöörad, muutub sinu jaoks tähtsaks, sa tõmbad seda oma ellu. Kuhu läheb su tähelepanu, sinna läheb su energia. Ja nii annad sa tähelepanuobjektile jõudu ja väge. Siis on ju tark pöörata tähelepanu vaid nendele inimestele, olukordadele ja nähtustele, mis on sinu jaoks head, meeldivad, rikastavad, sest milleks anda väge millelegi ebameeldivale?

Tähelepanu teadlik suunamine on oluline ka seetõttu, et meie meel kaldub omandama nende objektide kvaliteete, millele ta tähelepanu pöörab. Näiteks, kui mõtleme vihasest inimesest, kaldume tundma viha; kui mõtleme rõõmsast inimesest, kaldume tundma rõõmu. Seega, õppides teadlikult oma tähelepanu juhtima, suudame tuua oma ellu rohkem head ja rikastavat. Keskendu tervisele, mitte haigusele, tugevustele, mitte vigadele! Pööra tähelepanu meeldivatele inimestele, teisi kas ignoreeri või suhtle nendega nii vähe kui võimalik.

 

7. Dhyana ehk meditatsioon

Eelmisega on tugevalt seotud oskus kõike, millega kokku puutud, teadlikult jälgida. Meie ümber toimub üsna sageli midagi häirivat – inimesed vihastavad või käituvad ebamõistlikult, poliitikud valetavad, poejärjekorrad on pikad. Sa ei reageeri, vaid lihtsalt jälgid. Sa ei anna hinnanguid, ei kleebi silte, vaid võtad kõike just nii, nagu see on. Ja aeg-ajalt imestad: „Küll see Issanda loomaaed on ikka kirju!“ Selline jälgimine õpetab sind jääma iseendaks ja mitte kaotama oma Mina, mitte lahustuma teiste inimeste emotsioonides.

Kõige parem vahend sellise jälgimise arendamiseks on meditatsioon, mil sa sekkumata ja hinnanguid andmata lihtsalt jälgid kas oma hingamist või mõtteid või mingit objekti. Kohalolek ja aktsepteerimine ongi kõige olulisemad märksõnad. Oled lihtsalt koos oma kogemusega, olgu see, milline tahes. Aktsepteerid kõike, mis esile kerkib – mõtted, emotsioonid, kehatunded. Lubad neil tulla ja lased nad seejärel lahti. Meditatsioon ei seisne mõtete-tunnete vastu võitlemises, nipp on hoopis nende lahti laskmises. Ja alles jääb vaikus ja tüüne rahu.

 

8. Samadhi ehk superteadvuse seisund

See seisund on kaugel teisel pool meie meele haardevõimet. Samadhi ületab kõik tavalised tajukogemused. Tegu on rahuliku, õndsa meeleseisundiga. See oli vist Osho, kes ütles: „Õndsus on rõõmu ja kurbuse vaheline keskpunkt – selles peitub nii kurbuse sügavus kui rõõmu ülevus.“ Keha justkui polegi, maapinda enda all ei tunne, pea on tühi, miski ei häiri, kõik tundub täiuslik. Keha ja tundemeeled puhkavad nii nagu magades ent meel ja mõistus on erksad nagu ärkvel olles. Samadhi võib kesta vaid väga lühikest aega, sekundeid, kuid meister võib olla sellises seisundis pidevalt. Siin on keeruline mingeid nippe anda. Praktiseeri regulaarselt joogat! Ole avatud meelega ja uudishimulik. Uuri, mõtiskle ja proovi järele! Ja ühel päeval märkad, et kannatust on su elus aina vähem.


*** *** ***

Joogast räägib ka see lugu: "Sujuvam sõit jooga abil".


Täida lehe vasakus servas olev vorm ja liitu Uudiskirjaga, et olla kursis toimuvate ürituste, lugemist väärt raamatute ja huvitavate artiklitega!

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri